Laupäeval leidis aset järjekordne Pride-marss, mis sel korral toimus Tartus. Vikerkaaretoonides plakatite, lippude ja näomaalingutega 1000-pealine rahvahulk marssis Vanemuise pargist Raekoja platsile.
Käesolev aasta on LGBT+-õiguste vallas märgiline, kuna täpselt 30 aastat tagasi dekriminaliseeriti Eestis homoseksuaalsus. Marsi loosungiks valiti „Kaua võib?”, ühelt poolt viitega kooseluseaduse rakendusaktidega venitamisele Riigikogus, teisalt trans-inimeste enesemääramisõiguse piiritletusele Eestis.
Üks korraldajatest, MTÜ Tartu LGBT+ tegevjuht Kaisa Linn jagas oma mõtteid Pride’i vajalikkuse kohta: „Emotsionaalselt on väga täitev ja hingestav näha, et sa ei ole üksinda. See annab jõudu rõhumisest hoolimata edasi minna. Täna osales Tartu Pride’il lesbi, kes oli 50 aastat tagasi esimesel Londoni Pride’il, kus oli ainult 10 lesbit ja 400 geimeest. Ta oli oma kaaslasega üks kümnest naisest. Nüüd ta on siin esimesel suurel Tartu Pride’il 50 aastat hiljem. Selliseid asju kuulda ja näha – see on seda kõike väärt.”
Anette Mäletjärv, Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator ja üks Pride’i korraldajatest ütles, et tema jaoks oli sel korral üllatav nii inimeste ja koerade hulk kui erinevas vanuses inimeste liitumine marsiga.
Joanna Adeele Siig on hobifotograaf ja Eesti LGBT Ühingu sõber.
