Galerii: Tööteemalise meemikonkursi võitjad

Eelmisel nädalal kuulutati välja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskuse, Eesti Kunstikoolide Liidu ja Pärnu Kunstide Kooli poolt korraldatud  „kunst + töö = MEEM” meemikonkursi võitjad. Konkursi fookuseks oli töö ning sellega seotud arusaamad ja probleemid, nagu palgalõhe, raske töö, lihtne töö, kallis või odav töö, meeste ja naiste töö, tööpuudus, suur töökoormus jne.

Eelmisel nädalal kuulutati välja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskuse, Eesti Kunstikoolide Liidu ja Pärnu Kunstide Kooli poolt korraldatud  „kunst + töö = MEEM” meemikonkursi võitjad. Konkursi fookuseks oli töö ning sellega seotud arusaamad ja probleemid, nagu palgalõhe, raske töö, lihtne töö, kallis või odav töö, meeste ja naiste töö, tööpuudus, suur töökoormus jne.

Hanna Suik, Melliste kool, juhendaja Gärry Keerdo

Osalema kutsuti 5.–12. klassi õpilased. Võistlusele laekus 285 tööd 23 erinevast üldharidus- ja huvikoolist. Meemikonkurss oli osa TLÜ „Soolise palgalõhe vähendamise” projektist.

Projekti raames on loomevaldkonna inimesi kaasatud ka varem. Koostöös ansambliga Kaisa Ling Thing valmis bluusikal „Kuldsete kätega mees” toksilisest matriarhaadist ja meeste kohast selles. Samuti lõi kunstnik Fideelia-Signe Roots naiste töö väärtustamist käsitleva näituse „Sõit tööle”, mis on üleval TLÜ Astra maja Euroopa galeriis. 

Barbi Pilvre, kelle kanda on projekti kommunikatsioonitegevused, ütles, et kunst võimaldab esitada teravaid küsimusi viisil, mida teadus meetodite rangusega seotud põhjustel endale lubada ei saa. „Samas saab kunsti abil luua konteksti, kus teaduse probleemipüstitused ja ka tulemused muutuvad mõistetavamaks.”

Noorema vanusegrupi üks võitjatest, Tartumaal asuva Melliste kooli õpilane Hanna Suik (13) ütles, et oli palgalõhega seotud teemadest varem sageli mõelnud. Meemi põhjaks sai soome sümbolistliku maalikunstniku Hugo Simbergi 1899. aasta teos „Tantsides surmaga”, millele Suik vanasõna „Enne töö, siis lõbu” lisas. Meemiloomine selgamurdev töö ei ole: „Teadsin kohe, mis teksti sinna peale tahan. Avasin piltide töötlemise rakenduse, panin teksti peale – ja valmis ta oligi.”

Kõik konkursil osalenud meemid leiad siit.

Uuringu „Soolise palgalõhe vähendamine” tellis ja uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist programmi RITA kaudu. Uuring valmib Sotsiaalministeeriumi eesmärkide elluviimiseks.

Rebekka Paas, KUMU 13+ kunstistuudio, juhendaja Triinu Jürves
Rebekka Paas, KUMU 13+ kunstistuudio, juhendaja Triinu Jürves
Anna Linda Teras, KUMU 13+ kunstistuudio, juhendaja Triinu Jürves
Mia Davis, KUMU 13+ kunstistuudio, Triinu Jürves
Iks, Iisaku Kunstide Kool, juhendaja Kaja Tina
Aksinja D, Jõhvi Gümnaasium, juhendaja Tairi Karafin
Kaupo Tiirik, Türi Ühisgümnaasium, juhendaja Aave Päeva
Anni Roos, KUMU 13+ kunstistuudio, juhendaja Triinu Jürves
Anni Roos, KUMU 13+ kunstistuudio, juhendaja Triinu Jürves
D.D, Jõhvi Gümnaasium, juhendaja Tairi Karafin
Katarina Nogteva, Pärnu Kunstide Kool, juhendaja Silvia Nõukas

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

„Kvaliteetset töökohta Eestis tegelikult vanemaealistele ei pakuta.” Intervjuu Peep Petersoniga
Illustratsioon: Andrei Kedrin
23 min

„Kvaliteetset töökohta Eestis tegelikult vanemaealistele ei pakuta.” Intervjuu Peep Petersoniga

Tööturul toimuvad 21. sajandi tehnoloogilisest arengust tulenevalt kiired muutused ja ühiskondliku heaolu seisukohast on võtmetähtsusega see, kuidas töötajad suudavad nende muutustega kaasas käia ning riik ja tööandjad neile selleks tuge…
Kas tööl on tulevikku?
13 min

Kas tööl on tulevikku?

Tehnoloogia võidukäik ja isiklikud lubadused pakkuda oma lähedastele rohkem aega kui pidevalt rüganud põlvkonnad enne meid, ei ole kahandanud meie töötunde, vaid muutnud pigem meie arusaama tööst. Kuidas luua uus töömaailm, mis oleks mõistlik kõigile?
Kodanikupalk – kas reaalsus või utoopia?
12 min

Kodanikupalk – kas reaalsus või utoopia?

Kodanikupalga lubaduse taga peitub visioon õiglasemast ja vabamast ühiskonnast. Paraku keskenduvad idee eestkõnelejad ainult rehkenduse ühele poolele ja selgust meetme makromajanduslike ning poliitiliste mõjude kohta ei too ilmselt ka väiksemad katsetused.
Müürileht