Ilmar Raagi uus film „Ma ei tule tagasi” pälvis USA-s eripreemia

Ilmar Raagi vastvalminud mängufilmi „Ma ei tule tagasi” maailma esilinastus toimus 18. aprillil Tribeca filmifestivalil, mis on Sundance’i filmifestivali kõrval olulisim festival USA-s. Film sai Nora Ephroni žürii eripreemia.


Ilmar Raagi vastvalminud mängufilmi „Ma ei tule tagasi” maailma esilinastus toimus 18. aprillil Tribeca filmifestivalil, mis on Sundance’i filmifestivali kõrval olulisim festival USA-s. Film sai Nora Ephroni žürii eripreemia.

Kaader filmist

Kaader filmist

Nora Ephron oli USA stsenarist ja režissöör. Ta on filmide nagu „You’ve got mail”, „When Harry Met Sally…” ja „Sleepless in Seattle” stsenarist, nendest kaks viimast on nomineeritud ka parima stsenaariumi Oscarile. Pärast Nora Ephroni varajast lahkumist antakse temanimelist auhinda Tribeca festivalil välja teist korda.

„Ma ei tule tagasi” on film noorest õppejõust Anjast ja 13-aastasest lastekodust põgenenud Kristiinast. Nende teed ristuvad, ja peagi alustab pealtnäha kokkusobimatu paar ohtlikku teekonda pöidlaküüdiga läbi Venemaa avaruste, et leida üles Kristiina Kasahstanis elav vanaema. See on lugu ellujäämisest, südantsoojendavast sõprusest ja perekonna tähendusest.

„Ma ei tule tagasi” on Eesti-Vene-Valgevene-Kasahhi-Soome koostööfilm, mille võtted toimusid Venemaal, Valgevenes ja Kasahstanis. Filmi peatootja on CTB Film, eestipoolne tootja on Amrion, Soomest Helsinki-filmi OY. Teised kaastootjad on Kazakhfilm ja Belarusfilm.

Filmi käsikirja kirjutas Jaroslava Pulinovitš, ka Eestis tuntud noor dramaturg, kelle näidendeid on lavastatud nii Venemaal, Inglismaal, USAs, Poolas, Ukrainas kui mujal. Filmi peosades on Polina Puškaruk ja Viktoria Lobatševa. Operaator Tuomo Hutri on tuntud tegija kodumaal Soomes, meil linastunud filmidest on tema üles võetud näiteks „Mehe töö”, „Kirjad isa Jakobile” ja „Vuosaari”. Filmi helilooja on Soome üks edukamaid filmimuusika tegijaid Panu Aaltio, kes võitis 2012. aastal ülemaailmse filmimuusika kriitikute ühingu IFMCA auhinnna parima dokumentaalfilmimuusika eest filmis „Metsa lugu”.

„Ma ei tule tagasi” jõuab Eesti kinodesse 18. septembril.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Artis ja Cinamon pakuvad gümnasistidele tasuta filmi „Wałęsa. Rahva lootus” seansse
Kaader filmist
,
2 min

Artis ja Cinamon pakuvad gümnasistidele tasuta filmi „Wałęsa. Rahva lootus” seansse

Homme, 25. aprillil jõuab kinodesse Poola vanameistri Andrzej Wajda eluloofilm „Wałęsa. Rahva lootus”. Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami kutsel ja Euroopa Parlamendi ERP fraktsiooni toel toimuvad Tallinna kinos Artis ja Tartu kinokeskuses…
„Õlimäe õied” pälvis Itaalias preemia ja jõudis kinno
Nunnad Õlimäe Issanda Taevaminemise kloostris. Kaader filmist.
,
1 min

„Õlimäe õied” pälvis Itaalias preemia ja jõudis kinno

Aasta tagasi esilinastunud Heilika Pikkovi täispikk dokumentaalfilm „Õlimäe õied” linastub 16–25. aprillini Milano väärtfilmide kinos Spazio Oberdan. Hiljuti pälvis film ka žürii äramärkimise Milanos toimunud Sguardi Altrove filmifestivalil.
Eesti tantsuilma Grande Dame
Mai Murdmaa.
4 min

Eesti tantsuilma Grande Dame

„Ballettmeister” ei püüa luua Murdmaast päris terviklikku pilti, pigem on tegemist katkendlike meenutustega erinevatest perioodidest. Filmis joonistuvad välja Murdmaa erinevad loomeperioodid, nende olulisemad verstapostid ning koreograafi enda mõttekäigud elust ja kunstist, kuid kõigele natuke valgust heites ei keskendu kokkuvõttes suuremas plaanis justkui millelegi.
Müürileht