Ilmus venekeelne eesti novellikogumik

Homme, 7. novembril esitletakse Eesti Keele Instituudis venekeelset eesti novellikogu „Kõrvetavate silmade juhtum. Eesti novell 2000-2012” („Казус пристального взгляда: эстонская новелла 2000-2012” ). Kogumik sisaldab ühtekokku 35 novelli 19 autorilt. Raamatu ilmumise teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et viimase eesti novellikogu ilmumisest Venemaal on möödas omajagu aega.


Homme, 7. novembril esitletakse Eesti Keele Instituudis venekeelset eesti novellikogu „Kõrvetavate silmade juhtum. Eesti novell 2000-2012” („Казус пристального взгляда: эстонская новелла 2000-2012” ). Kogumik sisaldab ühtekokku 35 novelli 19 autorilt. Raamatu ilmumise teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et viimase eesti novellikogu ilmumisest Venemaal on möödas omajagu aega.

„Kõrvetavate silmade juhtum. Eesti novell 2000-2012”
„Kõrvetavate silmade juhtum. Eesti novell 2000-2012”

Toimetaja ning eesti kirjandust Venemaale vahendava kirjastuse Aleksandra juht Nelly Abašina-Melts sõnas Vikerraadiole antud intervjuus, et kogumiku eesmärk on jätkata eesti proosalugude tutvustamist vene lugejaskonnale ning kaardistada viimase pooleteise aastakümne eesti novelliloomingut. Raamat ilmus juba maikuus ning on praeguseks jõudnud Venemaa raamatukogudesse ning -poodidesse. Lähiajal jõuab kogumik ka eesti inimesteni. Raamatu ilmumist ning levitamist Venemaal on toetanud Moskva kirjastus Октопус.

Kogumiku pealkiri „Kõrvetavate silmade juhtum” tuleneb Andrus Kivirähki samanimelisest novellist. Autoritest on novellikogumikus esindatud Tõnu Õnnepalu, Viivi Luik, Mats Traat, Arvo Valton, Ervin Õunapuu, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Mart Kivastik, Andrus Kivirähk, Jaan Kruusvall, Rein Põder, Asta Põldmäe, Aive Raudkivi, Tarmo Teder, Ülo Tuulik, Arvo Uustalu, Rein Veidemann, Sirje Vihma ja Toomas Vint. Novellid tõlkisid vene keelde 14 tõlkijat ning raamatu kujundas noor fotograaf Ruben Igithanjan.

Kirjastus Aleksandra tegutseb aastast 1991 ning on andnud vene keeles välja ligikaudu 200 teost.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Luule: sildniki
2 min

Luule: sildniki

tulge eest ära
ma teen maailma korda
suure kammiga tõmban välja pusad 
kammin maailma siledaks ja läikivaks
Lugemise meeletehted. Katse rehabiliteerida meelelahutust
8 min

Lugemise meeletehted. Katse rehabiliteerida meelelahutust

Miks nähakse sõna „meelelahutus” taga tingimata midagi tühist ja taunimisväärset? Võib-olla on kogu kirjanduse esmane funktsioon tegelikult just nimelt meie meele lahutamine ja tema kõik muud funktsioonid on väärt boonuseks?
Kes soovib piirata meie kõigi juurdepääsu prügile?
7 min

Kes soovib piirata meie kõigi juurdepääsu prügile?

Kujuta ette, et oled kaotanud kellegi, keda armastad. Oled nutnud sel aastal juba nelikümmend üks korda. Ja siis istud Bolt Drive’i, mille raadios hakkab üürgama „Party Rock Anthem”. Kõik need asjad juhtuvad Heneliis Nottoni esimeses raamatus „Tähed Agnesele”.
Müürileht