Eesti Filmi Instituudi, Eesti Kinoliidu, Pimedate Ööde filmifestivali, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu, DocPoint Tallinna, Eesti Dokumentalistide Gildi ja Kultuuriministeeriumi järelhüüe Jaan Ruusile.

Jaan Ruus 16. detsembril 2016 Eesti Filmi Instituudi ning Eesti Kinoliidu aastalõpu üritusel. Foto: Maido Parv

Mälestame esmaspäeval lahkunud teenekat filmikriitikut, -ajakirjanikku ja –toimetajat Jaan Ruusi. Jaan Ruusi peetakse üheks Eesti erudeerituimaks ja silmapaistvamaks filmikriitikuks viimase poole sajandi jooksul, kelle lahkumise järel jääb meie filmiajakirjanduse maastikule korvamatu tühemik. Jaan Ruus oli oma eriala tõeline professionaal. Oma teeneka ja värvika karjääri tunnustusena on ta pälvinud muu hulgas Kultuurkapitali (2005) ja PÖFFi elutööpreemia (2009) ning Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001).

Ruus, kes sündis 23. novembril 1938. aastal Tallinnas, jõudis karjääri jooksul töötada meelelahutussaadete toimetajana, stuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmide ja animafilmide toimetajana, dokumentaalfilmide stsenaristina ning proovis kätt ka režissöörina. 1973-1978 oli ta stuudio Eesti Telefilm toimetaja, stsenaariumide osakonna juhataja ja aastast 1974 ka stsenaariumide toimetuskolleegiumi liige. 1978–1979 töötas ta ajalehe Sirp ja Vasar filmitoimetajana. 1981. aastal sai Ruusist vastloodud ajakirja Teater. Muusika. Kino filmiosakonna toimetaja. Selle ajakirja filmiosakonnas töötas ta aastatel 1981-1988 juhatajana ning 1991-1999 toimetajana. Aastatel 1992–2015 oli Jaan Ruus Eesti Ekspressi filmitoimetaja.

Paralleelselt filmitoimetaja tööga tegutses Ruus kogu aeg ka filmikriitikuna. Aastast 1965 on Ruus avaldanud üle kahe tuhande filmikirjutise nii Eesti kui maailmafilmist peamiselt nädalalehes Eesti Ekspress, aga ka ajalehtedes Sirp, Postimees ja ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Ruus võttis 1993. aastal esmakordselt Eestis kasutusele filmide hindamise punktisüsteemi, algul filmidele telekanalites, 1997. aastast ka Eestis näidatavatele kinofilmidele. Tema loodud on eestikeelsed terminid „märulifilm” ja „kobarkino”.

Lisaks on Ruus kirjutanud teatmeteostele mitmeid ülevaateid Eesti filmikunsti arenguteedest, mh Eesti Nõukogude Entsüklopeedias, ENE uusväljaandes 1987 ja juba iseseisvusajal ilmunud Eesti Entsüklopeedias (2002). Aastatel 1992-2012 koostas ta aastaülevaadet Eesti filmist Londonis ilmuvale rahvusvahelisele aastaraamatule „Variety International Film Guide”. 2013. aastal ilmus Jaan Ruusi raamat „Eesti filmi täheatlas. Intervjuud eesti filmi-, teatri- ja elukunstimeistritega”, mis sisaldab kümneid lugusid värvikate elulugudega kultuuriheerostest, kes muutuvate aegade ja olude kiuste on valitud elukutsele truuks jäänud. Ettevalmistamisel oli mahukas teos Eesti filmi ajaloost.

Alates 1971. aastast oli Ruus Eesti Kinoliidu liige, kus ta töötas juhatuse loomingusekretäri, aseesimehe ning juhatuse esimehena. Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjoni esimehena (1997-1999) oli Ruus riikliku filmirahastuse reeglite üks alusepanijaid. Eesti Filmiajakirjanike Ühingu algataja ja esimehena (1993-1998 ja 1999-2015) on ta koondanud Eesti filmiajakirjandust ja filmikriitikuid. Ühing annab aastast 1993 välja aasta filmi auhinda Neitsi Maali.

Ruus on olnud rahvusvahelise filmikriitikute organisatsiooni FIPRESCI žüriis rahvusvahelistel filmifestivalidel Cannes’is, Berliinis, Karlovy Varys ja Mannheimis ning hinnanud võistlusprogrammi filme festivali päevaajakirjas Screen International Cannes’i ja Berliini festivalidel. Aastail 2004-2014 juhtis ta Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammi EurAsia.

Jaan Ruusi ärasaatmine toimub laupäeval, 4. veebruaril kell 13.00 Kaarli kirikus.