Homme, 12. detsembril kell 16.00 peab Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor Juhan Maiste Rahvusraamatukogus loengu „Milleks eestlastele kunstiajalugu?”.
Kas kunstiajalugu on asjade ja faktide ajalugu, mis korjab pelgalt kokku mineviku märke, või peitub temas Lääne kultuurilise ühiskeele salakood? Kas siinne maa on selles mängus olnud vaid kaasalonkija või võrdväärne partner? Loengus käsitletakse kunsti ja kunstiajaloo suuri sõlmküsimusi alates uue mõtteviisi algusest Kreekas, teaduseks kujunemisest valgustussajandil ja selle pinnalt rahvuslike kunstiajalugude tekkimisest.
Juhan Maiste alustava loengu keskpunktis on pildi ja sõna kui kahe erineva meedia kultuuriline ja ajalooline roll Euroopa ühiskultuuri kujunemisel renessansist valgustusajastuni, Herderist Goetheni, Balti ja Eesti ärkamisajani. Neljas kaasettekandes arendatakse teemat edasi, otsides vastust metropoli ja provintsi, innovatsiooni ja traditsiooni, rahvusvahelise ja rahvusliku keerukatele ja sageli vastuolulistele küsimustele. Keskendutakse keskajale (Krista Andreson), valgustusajastule (Anu Ormisson, Kadi Polli) ja 20. sajandi kunstiküsimustele (Tõnis Tatar), kujundades sellisena värvi- ja vormiküllase buketi eestlase eestlaseks olemise Kastaalia allikast.
Juhan Maiste on Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor alates 2007. aastast. Tema varasem teadus- ja pedagoogikaalane tegevus seostub Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi ja tema poolt asutatud muinsuskaitse- ja restaureerimisteaduskonnaga. Professor Maiste teadusliku tegevuse keskmes on klassika ja selle retseptsiooni probleemid renessansist valgustusajastuni ning ülikooli maastik ja mõisaarhitektuur, millele lisanduvad käsitlused kunstikultuuri vallas ja ilukirjanduslik looming. Ta on pälvinud Kristjan Raua ja Balti assamblee teaduspreemia ning teda on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga.
