Müürilehe 17. hooaeg on jõudnud lõpusirgele ja saabunud aeg pausi pidada.
Toimetus läheb nüüd puhkusele ja uute lugudega oleme tagasi juba septembri alguses. Seekordsel hooajal otsustasime teha tavapärasest vähem teemapõhiseid fookusnumbreid. Kui traditsiooniliselt on teemanumbreid olnud üheksa, siis seekord tegime neid viis: #KLASS, #SURM, #JULGEOLEK, #EBAMUGAVUS ja #ISETEGEMINE. Ellu said kutsutud mõned uued püsirubriigid, näiteks „Popkultuuriankeet”, „Raamaturiiul”, „armastuse kabinet” ja „Vasaksirge”, kuid jätkasime ka vanade lemmikutega, nagu „Stuudios”, keskkonnajaloole keskenduv KAJAKi kolumn ja „DJ-ankeet”. Suuremates persooniintervjuudes sai mõelda kaasa Rainer Katteli, Marju Kõivupuu, Daniel Vaariku, Netti Nüganeni, Kristi Saare ja Maria Murumaa-Mengeliga ning selles numbris saab seda teha Édouard Louis’ga. Kaks korda saime ka koos sõprade ja tuttavatega IDA Raadio hubases baaris pidu pidada, lisaks avasime Telliskivi väligaleriis kunstifestivali „Ma ei saa aru” osana Müürilehe illustratsioonide näituse, mida saab külastada kuni suve lõpuni. Samuti oleme ise kaotanud nüüdseks järje seoses sellega, mitmes oli juba sellekevadine filmikriitikute suleproov. Müürilehe kaheksaliikmelist toimetust ootavad uuest hooajast ka muutuste tuuled. See lehenumber jääb viimaseks nii meie pikaajalisele kujundajale Madis Katzile kui ka muusika- ja elustiilitoimetajale Mariliis Mõttusele. Uute tulijatega saate tutvuda peagi meie sotsiaalmeedia vahendusel. Mariliisile ja Madisele soovime aga edu uutes ettevõtmistes ning väljateenitud puhkust meediaväljaande tegemisega seonduva perioodilisuse lõputuna näivast tsüklist. Värskest lehest on võimalik lugeda ka nende mõlemaga tehtud tagasi- ja edasivaatavat usutlust, kus teemadeks tulevad muu hulgas visuaalkultuur, metsandus, muusikaajakirjandus, Tartu ja Avinurme. Ühtlasi tuleks mainida, et Müürilehe kodulehel on nüüdsest uus toetamisfunktsioon ehk kui pead meid väljaandena oluliseks ja vajalikuks, siis on võimalik meie tegevust kas ühekordse või püsiannetusega toetada. Nagu ikka, müüriladumisel loeb iga tellis.
Kui loed seda teksti laulu- ja tantsupeojärgses pohmeluses, siis tunnen kaasa, allatulek võib ilmselt karm olla. Ise sattusin „Iseomaga” samal ajal olema Miikse külas seto jaanitulel, kus sain üle hulga aja positiivse tarbimisšoki, kui kohalik müügimees puuviljasalati, värskendava joogi ja nelja piruka eest viis eurot küsis. Seda šokki saatis kaks mõtet: a) tal jäi koolis mata pooleli (vähetõenäoline); b) ta maksab kogukondlikule teenusele peale (vähetõenäoline). Enamasti ostukorviga muidugi nii hästi ei lähe. Halb suveilm ning hinna- ja maksutõus ongi küllap selle suve kaks kuumimat teemat. Kuid sellest hoolimata vingud ja ujud, vingud ja maksad. Sotsiaalmeedias levis hiljuti ka meem kahe kujutisega – ühel meeleavaldus Pariisi Place de la République’il ja teisel muretu kaader tantsupeost. Tekstid vastavalt: „kui maksud tõusevad Prantsusmaal” ja „kui makse tõstetakse Eestis”. Eestlaste meeleavaldusleigusest on palju kirjutatud, aga midagi müstilist on selles ometigi. Tihtilugu on meeleavaldused kunstlikud ja nende taga poliitilised parteid – olgu siis Vassiljev-Sults koos sõpradega Ossinovski umbusaldushääletusel või EKRE bensusõbrad automaksule vastu seismas. 80 000 inimest lauluväljakule saada on pigem lihtne, aga proovi sa tuhandet inimest omal tahtel meeleavaldusele meelitada. Kui võtta aga rahvaalgatust virtuaalse meeleavaldusena, siis meil läheb vähe paremini. Sellesamuse käibemaksutõusu tuules saavutas enneolematu populaarsuse „MasterChef Eesti” võitja Jana Guzanova algatatud petitsioon toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks. Kirjutamise hetkel on andnud sellele allkirja pea 49 000 inimest, see on juba laulupeo mõõtkavas. Jana Guzanova püüdis paralleelselt rahvaalgatusega tähelepanu sellega, kui ta rääkis meedias, kuidas 40 eurot kukeseente ja kartulite eest, et toita ühe korra neljaliikmelist perekonda, on otsene löök kultuuri ja identiteedi pihta. Lisaks sellele on toidu (sh muidugi ka kukeseente) kättesaadavusel inimväärikuse ja rahvatervise mõõde. Võib-olla on selle petitsiooni populaarsus siiski märk, et kuskilt hakkab suuremal määral kärisema. Tuletame meelde, et ka Prantsuse revolutsiooni algus oli seotud jahu kõrge hinnaga. Kukeseened sümbolina protestileigeid eestlasi tänavatele kindlasti ei too, aga ehk on väike seeneniidistik hakanud end siiski laiali ajama? Sellise mõttega lõpetangi. Soovin teile head suve ja sõitke seenele!
Aleksander Tsapov, peatoimetaja
