Kiirkohting: Carnival Youth

Lüüriliste indie– ja seikluslike sündihittide pooles tuntud lõunanaabrid bändist Carnival Youth naasevad sel laupäeval, 26. oktoobril Eestisse, et anda kontsert lokaalis Uus Laine. Uurisime, milliseid muutuseid on kaksteist aastat bänditegemist nende ellu toonud ning millised on nende lemmikud läti filmid.


Video

Lüüriliste indie– ja seikluslike sündihittide pooles tuntud lõunanaabrid bändist Carnival Youth naasevad sel laupäeval, 26. oktoobril Eestisse, et anda kontsert lokaalis Uus Laine. Uurisime, milliseid muutuseid on kaksteist aastat bänditegemist nende ellu toonud ning millised on nende lemmikud läti filmid.

Foto: press

Carnival Youth on juba 12 aastat vana. Kui vaatate tagasi sellele teekonnale, mille olete läbi käinud, siis kuidas olete te selle aja jooksul muutunud?

Roberts Vanags: Tegelikult on päris kummaline mõelda, et oleme seda juba 12 aastat teinud. Tundub, nagu oleksime alles alustanud. Arvan, et oleme natuke kasvanud ja kogenud elu keerdkäike. Muutus on paratamatu. Muusika, mida me keskkooli ajal tegime oli väga naiivne ja praegusest perspektiivist vaadatuna ka veidralt enesekindel. Elu on palju keerulisem, kui me 12 aastat tagasi arvasime. Vanemad laulud, mida kontsertidel esitame, muutuvad koos meiega ja kõlavad viimasel ajal palju gruuvimalt. Seda tüüpi muusikat on lihtsalt lõbusam esitada ja see on suund, kuhu me ka oma uue loominguga liigume. Samuti pöörame rohkem tähelepanu atmosfäärile ja sõnadele. Sõnade kirjutamine on kõige keerulisem osa, sest millegi hea välja mõtlemine pole lihtne. Muusika ja laulude kirjutamine on nagu maagiline väli, kus sa pead iga päev otsast peale õppima, kuidas seda teha. Me ei kujutaks ette midagi toredamat.

Teie uusim singel Empire of Temptations” ehk Līdz pat bezgalībai” on välja antud nii inglise kui ka läti keeles, sest te ei suutnud otsustada, kumb keel sellele paremini sobib. Eestis on kasvav trend, et muusikud valivad oma emakeele. Mis te arvate, miks see nii on? Kuidas on lood Lätis?

Kristiāns Kosītis: Oleme märganud, et muusikatööstus on kogu maailmas n-ö suletumaks muutunud. Rohkem inimesi kuulab kohalikke artiste ja seda suures osas hiljutise pandeemia tõttu, mis takistas muusikutel rahvusvahelistel turneedel käia. Selle tulemusena said artistid esineda peamiselt ainult kodumaal ja publikul oli võimalus näha ainult kohalikke esinejaid. See tõi kaasa kohaliku kunsti populaarsuse kasvu. Sarnane trend on ka Lätis.

Kas olete kunagi tundnud vajadust vastata muusikatööstuse ootustele?

Emīls Kaupers:
Tegelikult mitte. Mõnikord tunneme, et peame tegema midagi veidi raadiosõbralikumat, kuid päeva lõpuks püüame teha muusikat, mida meile endale kuulata meeldib. Digitaalne maailm ja voogedastusteenused on andnud artistidele palju rohkem võimalusi väljaspool traditsioonilisi tööstusmudeleid.

Teie viimane album Naivais Ku-kū” koosneb klassikalistest läti filmilauludest, mis on seatud teie enda stiili järgi. Mis seda kontseptsiooni inspireeris? Mis on teie lemmikud läti filmid?

Edgars Kaupers: See on mitme aasta jooksul kokku sattunud sündmuste jada. Aastal 2016 tegime kaveri ühest 1967. aasta filmi „Four White Shirts” (ee „Hingake sügavalt”)  laulust. Kaks aastat hiljem, kui olime tuuril Saksamaal või Austrias, saime Cannes’i filmifestivalilt kõne, et see film on pälvinud auhinna ja lisatud Cannes’i klassikute sekka. Nad uurisid, kas saaksime esitada seda laulu, mille olime juba ammu unustanud. Olime selle võimaluse pärast väga elevil ning sõitsime oma bändibussiga Prantsusmaale. Esitasime „Dzeguzes balss” akustilise versiooni ja see võeti üllatavalt hästi vastu. Kui COVID hakkas, mõistsime, et tuuritamine Euroopas ei ole enam võimalik ja peame keskenduma Läti turule. See nihestus viis kõik otsad kokku ning lõpuks lõimegi kontsertprogrammi ja albumi „Naivais Ku-kū”.

Lemmikfilmid:
Edgars:
„Kriminālās ekselences fonds”
Kristiāns: „Vajadzīga soliste” („Otsitakse solisti”), „Baiga vasara” („Hirmus suvi”)
Emīls: Õhtumuinasjutud, mida ma lapsena vaatasin. Nagu näiteks see.

Kuidas näete praegust läti muusikamaastikku? Millised stiilid domineerivad?

Edgars: Kuigi me ei kuula regulaarselt raadiot, on meil üldine arusaam, mis toimub. Raadiojaamad mängivad enamasti globaalseid hitte või lätikeelset muusikat. See on pannud meid kaaluma singlite väljaandmist läti keeles, nagu tegime ka oma viimase looga „Empire of Temptations”. Domineerivad on hiphop ja pop ning enimkuulatud lood on tihti koomilised palad, mis on suunatud teismelistele ning sisaldavad sageli teemasid nagu kanepi suitsetamine või pidutsemine. Publik tundub olevat üsna passiivne, mis peegeldab üldiseid meelelahutustrende maailmas.

Üritus Facebookis

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Uus eesti biit: mariin k.
Foto: Mari-Liis Vähi

Uus eesti biit: mariin k.

Kitarrist ja laulukirjutaja Mariin Kallikorm, kes teeb kaasa nii Tricky live-bändis kui ka Zoë Meadi projektis Wyldest, pani suve hakul kokku enda dream pop’i koosluse mariin k., kellega antakse uuel aastal välja debüütplaat „rose skin”.
Hea muusika on aja- ja kultuuriülene. Intervjuu Thore Garbergiga
Foto: erakogu
7 min

Hea muusika on aja- ja kultuuriülene. Intervjuu Thore Garbergiga

Maikuus toimus Tier Musicu muusika sünkroonimise laager, kus said kokku 16 heliloojat, produtsenti ja artisti nii Eestist kui ka välismaalt, et kirjutada muusikat tootmises olevatele filmidele ja telesarjadele. Stuudiosessioone juhtisid kaks muusikanõustajat, üks neist Thore Garberg, kellelt…
Night Tapes – Assisted Memories (2024)

Night Tapes – Assisted Memories (2024)

Night Tapes ei voola oma unelevas hoovuses kõrvast mööda, vaid poeb sealt sisse ja puudutab sügavamalt.
Müürileht