Eesti idufirma väljatöötatud rakendus Zelos aitab vabatahtlikest koosnevaid meeskondi mängustamise kaudu tegutsema utsitada. Firma üks asutaja Johanna-Mai Riismaa selgitab, kuidas nutiajastul tulemuslikult suuri organisatsioone juhtida.

Johanna-Mai Riisma. Foto: Jake Farra

Miks võiks üks festival kaaluda Zelose rakenduse kasutamist?

Kaaluda võiksid ka konverentsid ja spordisündmused, sest Zelos aitab võimestada organisatsioone, kus meeskond ajutiselt gigantseks kasvab.

Zelos pakub kiiret otseühendust meeskonna juhi ja liikmete vahel, mis võimaldab delegeerida suurele hulgale inimestele erinevaid ülesandeid, palveid ja soovitusi. Meeskonna kasvades võib tekkida tunne, et paljusid asju on lihtsam ise ära teha kui hakata rahva hulgast tegijat otsima. Sama lugu on soovituslike tegevustega – üldlisti tulnud meilidele reageerivad vähesed. Tarkvaralahendusel on aga jaksu igale meeskonnaliikmele individuaalselt läheneda: tuletada igapäevaselt meelde väikseid ülesandeid, nagu organisatsiooni toetamine sotsiaalmeedias, pakkuda sobivatel hetkedel kiireloomulisi lisategevusi ja edastada meeskonnajuhile ülevaade sellest, kes kõige aktiivsemalt panustab.

Millised on Zelose kogemused esimeste koostööpartneritega?

Meie esimene katsetus Pimedate Ööde filmifestivali umbes 400 vabatahtliku kaasamisel oli ülimalt edukas. Mängustasime eelmisel aastal vabatahtlikele mõeldud toiminguid: kutsu sõber kinno, jaga festivali uudiseid sotsiaalmeedias, abista lisaülesannetega või külasta ise filmilinastusi. Selle tulemusena toimus sooduspiletite müüginumbrites ja Facebooki statistikas positiivne hüpe. Ühtlasi oli see esimene festival, kus valdkonnajuhid said rohkem kui 80% töö käigus ilmnenud ülesannetest delegeeritud, selle asemel et need tegemata jätta või ise ära teha.

PÖFFi eduloo järel tekkis meil teistest festivalidest ukse taha järjekord, nii et alustasime töökindlama tarkvara ehitamisega. Aasta jooksul on jõudnud meieni väga huvitavaid koostööpakkumisi. Ühesugust suure meeskonna delegeerimise valu tuntakse nii korporatiivsetes kontorites kui ka vallavalitsustes.

Kuidas sa ise mängustamise juurde jõudsid?

Olen olnud mitmete sündmuste ja festivalide vabatahtlike koordinaator ja tean, kui keeruline on sponsoritelt piisavalt suur kogus šokolaadi välja kaubelda, et iga lisapalve ja -tegevuse läbirääkimisteks saaks vabatahtlikule otsese altkäemaksuga läheneda. Hakkasin otsima lahendusi, kuidas olemasolev šokolaadikogus jõuaks ausalt kõige tublimate meeskonnaliikmeteni, ja eks see hakkas sealt mingit laadi arvepidamisena välja kujunema.

Mängustamine on võrdlemisi uus mõiste, aga seda on juba päris palju erinevates kontekstides rakendatud. Milline on mängustamise tulevik? Kas see on trend, mis vajub peagi unustushõlma, või tulevikutöö iseloomulik tunnus?

Mõiste on uus, ent teema on iidne. Iseenesest saab kõiki tasustatud toimetusi mänguna käsitleda. Meestega metsas mammuti küttimine on samasugune boss fight nagu teleka- või arvutimängus. Talumees, kes viljapõldu teatud reeglite järgi kastab, saab tasuks saagi nagu FarmVille’is. Me mängime pidevalt nende vahenditega, mis on meile tuttavad ja kättesaadavad. Aastal 2018 on kõige käepärasem vahend nutitelefon või sülearvuti. Sellega seoses on tekkinud väga kõrged ootused reaktsioonikiirusele – oleme harjunud, et telefoni näppides vastatakse hetkega, samamoodi tahame saada oma tegevuste eest kiitust ja diplomit kohe, mitte paar kuud hiljem arenguvestlusel. Seetõttu arvan, et automaatsete protsesside ja mängustamistarkvarade kasutamine muutub üldisemaks.

Jaga lugejaga mõnda veidi universaalsemat soovitust, kuidas oma tööd mängulisemaks muuta.

Sõltub kindlasti lugejast, kas toredam on mängida meeskonnas või iseennast ületada. Igaühele tiimisport ei sobigi, siis on tore näiteks endaga võistelda, oma personaalseid tulemusi üles tähendada ja alistada. Kui meeskonnas on tugevaid juhte või üldine meelsus soosib võistlusvaimu, siis mängustada võib proovida kõike, mis meeskonnaliikmetel ilma välise motivatsioonita eriti välja ei tule. Võib näiteks premeerida tordiga inimest, kes nädal aega järjest hommikul esimesena tööle jõuab või kes kuu jooksul kõige rohkem nõudepesumasinat täidab/tühjendab.