Homme, 3. mail toimub Maailma muusika päevade raames austraalia-eesti helilooja Olev Muska loomingule keskenduv kontsert-pidu, kus esitletakse tema audiovisuaalteost „Woodland Whispers” ning kogumikplaati „Laulik-elektroonik”, mille üllitas eelmise aasta augustis plaadifirma Frotee. Muska loomingust rääkisime Frotee ühe juhi Martin Jõelaga.
Mis on see, mis Froteed Olev Muska loomingu puhul enim köidab?
Olev Muska 80ndatel välja antud vinüülplaadid olid meile juba varem tuttavad ja olime ka Oleviga ise Eestis varem kohtunud. Eks meid huvitas, kuidas üks eestlane kaugel Austraalias sellist moodsat elektroonilist muusikat teeb ja seda eesti rahvamuusikaga segab, olles niimoodi täiesti ajast ees. Võlus ka, kuidas ta pöörase julgusega oma ideid kodustes tingimustes ellu viib. Nii et kokkuvõttes on Muska looming täiesti ainulaadne, keegi teine eestlane ei olnud varem nii teinud.
Plaan Olev Muska muusikat välja anda tekkis, kui kuulsin esimest korda tema kassetti, mille ta salvestas oma lühiajaliselt tegutsenud ansambliga Elektrio. Oli ootamatu, et üks eestlane oli kogemata 1980ndatel minimal wave stiilis muusikat teinud. Vähemalt nii ma julgen tagantjärele määratleda tema lugu „Eidekene ketrab”. Siis selgus, et Olevil on veel arhiivis avaldamata materjali, mida ta oli just asunud digitaliseerima vanadelt demokassettidelt. Sellest sai juba kokku terve kogumiku.
Kui näiteks Velly Joonase loo „Stopp, seisku aeg!” suutis Frotee teha kuuldavaks üle kogu maailma, siis kuidas on mujal maailmas vastu võetud Olev Muska looming? Austraalias on tema plaate küll juba varasemalt välja andnud näiteks Left Ear Records.
Meie rahvusvaheline levitaja Rush Hour oli küll kohe vaimustuses, kui neile meie uue väljalaske materjalid saatsin. Kindlasti oli üllatus, et väga pirtsakas eksperimentaalsele muusikale pühendunud interneti plaadipood Boomkat kirjutas „Laulik-elektroonikust” väga kiitva arvustuse ja lisas ka oma 2018. aasta parimate arhiiviväljaannete tabelisse. Tänu Left Ear Recordsile levis kumu Olev Muskast päris laialt, näiteks tema originaalplaatide vastu tõusis suurem huvi ja viimati mängis lugu nende kogumikult Trevor Jackson NTS raadios.
Kuidas te plaadifirmana selle arhiivikulla tavaliselt üles kaevate?
Meid huvitaval perioodil salvestati Eestis ainult paaris stuudios, nii et otsingud piirduvad üksikute arhiividega. Enamasti on mõned lood ja artistid kõrvu jäänud ning seejärel kontrollin Eesti Raadio arhiivist üle, kas leidub veel lugusid ja kas originaallindid on üldse alles. Olen raadioarhiivi kataloogi ka lihtsalt süstemaatiliselt läbi kerinud. Aga nii Sven Grünbergi kui ka Olev Muska poole pöördusime otse ja uurisime, kas nende isiklikus arhiivis on veel huvitavat avaldamata muusikat.
See muusika, mida te Frotee alt välja lasete kannab endas tänu ajastule, mil see loodud, palju rohkem kultuurilist allteksti kui ehk mõnigi uudsem plaat. Kui oluline on Frotee jaoks just see ajalooline taust ning selle edasikandumine tänapäeva?
Meile on oluline lisada plaadiümbristele ka tutvustavat teksti. Paratamatult kaasneb aja jooksul meie artistide ja nende muusikaga rohkem või vähem huvitavat konteksti. Ilmselgelt see ka meelitab kuulajaid ja plaadiostjaid kergemini kui värske muusikaga plaadid. Kuid me ei ole kunagi esikohale seadnud, et tutvustada plaate läbi poliitilise või ajaloolise tausta. Kõige olulisem on, et muusika oleks hea ja meile meeldiks ning vääriks laiemat tutvustamist.
Mis on Frotee edasised plaanid ja lähiajal ilmuvad plaadid?
Enamasti käib Frotees töö korraga ühe väljalaske kallal ja pärast Olev Muska plaadiesitlust saamegi asuda järgmise plaani juurde. Mitmed leiud arhiivist on juba kõrva taha pandud.
Tutvu Eesti Muusika Päevade ja rahvusvahelise nüüdismuusika rändfestivali Maailma muusika päevade programmiga siin.
