Järgmisel nädalal, 25. septembril algava Disainiöö programmi kuulub disaineri, animeerija ja maalikunstniku Youngarlicu ehk Reimo Õuna näitus „Kodu on seal, kus su kunst on”. Selleks veedab Youngarlic viis päeva Rotermannis asuvas Stalkeri käigus, esitledes seal oma loomingut.

Youngarlic ehk Reimo Õun noorena. Foto: erakogu

Pärast Londonist Eestisse naasmist tabas sind „tore üllatus” ehk su kodu oli üle ujutatud. Kindlustusest saadud raha eest ostsid sa hoopis töömaterjalid ning kolisid metsa. Millest selline drastiline samm ning mis selle „metsaperioodi” jooksul sinu käe alt sündis?
Noh, jah. Mul oli tükk tegemist, et pank nõusse saada, kandmaks remondiraha ehitusfirma asemel mulle. Palju seletamist ja põhjendamist. Kui rahad kätte sain, hakkasin mõtlema, et oot-oot, sellega saaks ju igasugu muid huvitavaid asju korda saata. Tolleks hetkeks oli mul kavandiraamat servast servani täis soditud ja nende realiseerimist ei olnud kusagile lükata. Nii lihtne see oligi, mis ikka juhtuda saab. Kõik tuli impulsiivselt ja tähtede seis oli soodne. Ma olengi tegelikult kõikides analoogsetes elu olukordades teinud täpselt seda, mida sisetunne ütleb. Veetsin praktiliselt neli ja pool kuud, hommikust hilisõhtuni kuuris, lihvides, pahteldades, värvides ja lakkides. See oli antud hetkel õige otsus ja ega ma ei muudaks midagi, kui uuesti peaks valima.

„Metsaperioodil” sündis konseptsioon/projekt nimega Youngarlic ja seda koos esimese 30 pildiga. Aga ma ei piirdu nendega, mul on järgmiste, umbes 250 pildi konkreetsed kavandid ja ideed juba paberil. Youngarlic on ja jääb projektiks vineerile, formaadilt samaks (1m x 1.20m x 4 cm) ja alati 15 pildiga seeriad. Alati sama tehnika ja formaat.

Su piltidele on iseloomulik värviküllus ning humoorikas lähenemine. Millistel ajenditel su tööd enamasti sünnivad? Kas sa oled oma maalide puhul katsetanud ka teistsuguse, näiteks süngema stiiliga?
Eelkõige lähtun oma töödes lihtsusest ning huumorist. Mulle meeldivad ebamugavad ja piinlikud hetked elust enesest. Vastuolulisus. Ma proovin leida lihtsatest igapäevasituatsioonidest neid momente, mis inimesi tavaliselt punastama paneb või millest tavaliselt väga rääkida ei taheta. Pilk ära pööratakse. Minu jaoks on see korda läinud, kui vaataja ennast ebamugavalt tunneb või kui pilt tõstatab küsimuse – miks? Samuti on tähtis, et pilt oleks lihtne ja arusaadav! Kõige suurem õnnestumine on see, kui inimene oskab tekkinud ebamugavustundest või piinlikkusest läbi näha ja antud pilt seda enam meeldib. See näitab mulle, et pilt on läbi töötatud ja jõutud arusaamisele. Lihtsalt ilus pilt on igav. Kui mõelda, et teos on meepott, siis igas meepotis peab olema tilk tõrva.

Mind inspireerib vineer kui materjal. Ma ei ole kunagi olnud suur lõuendi sõber. Vineer on minu jaoks jäävam, tugevam ja jõulisem. Palju vastupidavam ja raskem.

Mis puutub süngema stiiliga katsetamisse, siis sinna ma hetkel liigungi. Praegu on just käsil 4. seeria kontseptsiooni viimistlemine. See aga ei tähenda, et ma värvide juurde ei naaseks või neid ei kasutaks – mulle meeldib eksperimenteerida. Ja värvidest veel – ma ei sega neid kunagi, võib-olla see on ka põhjus, miks nad nii elavad on?

Youngarlic. „Riot" seeriast „Monday before Sunday"

Keda sa kunstis oma eeskujudeks pead?
Minu suurim mõjutaja on hea huumor. Üks vaieldamatu lemmik on inglismaalt pärit David Shrigley. Geenius. Hea näide artistist, kes klassikalises mõistes joonistada ei oska (võib-olla oskab, aga tema käekirjaks kujunenud stiil on kõike muud kui esteetiliselt nauditav, peensusteni lihvitud ning nädalaid aega võttev meisterlikkus), kuid ta on äärmiselt enesekindel ja originaalse sõnumiga. Naljakad olukorrad elust enesest. Situatsioonid, mille peale keegi isegi ei mõtle. Oskus näha meie kõigi ümber olevaid momente, neist kinni haarata ning visuaalsesse keelde panna. Tegelikult on see lihtne. Tal on, mida jagada, ja ei ole vahet mis kujul, vormis ning kui viimistletud lõpptulemus on. Lihtne. Ma olen absoluutselt veendunud, et iga inimene planeedil oskab joonistada. Küsimus on selles, kas sellesse ise uskuda või mitte. Kõige suurem probleem ongi see, et inimesed kardavad joonistada, sest mida teised võivad arvata.

Teine lemmik on legendaarne koomiksijoonistaja ja vanameister Gary Larson Ameerikast. Tema pliiatsist on pärit paljudele tuntud koomiks „Ääremail” („The Far Side”). Jällegi lihtsad olukorrad elust, kus on asendatud inimesed loomadega. Rohkem ei olegi vaja. Naerma ajab, iga kord kui vaatad.

Veel mõned mõjutajad: Joan Cornellà, Elliot Freeman, Reggie Watts, „South Park”.

Järgmisel nädalal kolid sa Rotermanni Stalkeri käiku. Kas sellel perioodil on sul samuti uusi töid valmimas? Mis sa arvad, kuidas see keskkond su loomingulisust mõjutab? Metsas oled sa juba tööd teinud, on sul veel mõni koht, kus sa unistad tööd teha?
Tõsi, terve järgmise nädala, esmaspäevast reedeni, veedan ma Rotermannis, Stalkeri käigus. Põhimõtteliselt võib öelda, et see saab olema nädalaks mu stuudio ning ühtlasi ka kodu, kuhu võib vabalt sisse astuda. Mis puutub sel perioodil uute piltide valmimisse, siis las seal toimuv jääda üllatuseks. Kindlasti olen ma valmis seletama oma tööprotsesse, näitama kavandeid ja uusi ideid järgmiste seeriate jaoks. Neid on palju.

Mis keskkonda puutub, siis tegelikult mul väga erilist sidet kindla kohaga ei ole. Kui mul on olemas kõik vajalik, siis pole vahet kas ma töötan linnas või maal, korteris või stuudios. Pintslid, värvid ja vineer, ja kõik on juba väga hästi.

Lisaks maalimisele tegutsed ka disaineri ja animaatorina. Mis sul selles vallas praegu käsil on?
Mis puutub disaini ja animatsiooni, siis see on mu igapäevatöö. Ise ma tegelikult ennast väga animaatoriks või disaineriks ei pea. See on pigem valdkond, mis on mind alati huvitanud, mida ma iseseisvalt olen uurinud ja õppinud, ning siiani tegeledes meeldivalt toime tulnud. Maailmavallutusplaane pole olnud, pigem oma lõbuks. Hetkel on siiski joonistamine, värvimine, maalimine, sodimine ja enda vineeril väljaelamine südamelähedasem. Ideaalis ainult sellega tegeleda tahakski, tagasi n-ö juurte juurde.

Tutvu Youngarlicu töödega siin.

Näitus „Kodu on seal, kus su kunst on” on avatud 25.–29. septembrini aadressil Rotermanni 2, Tallinn.

Youngarlicu töödele saab homsest pilgu heita ka Erinevate Tubade Klubi Päevaklubis.