Juba edukas Elephants From Neptune esitas endale väljakutse teha emakeelset muusikat. Nii kerkiski veest eriprojekt Kuradi Saar, millel ei ole suurt midagi pistmist kosmiliste elevantide varasema stiiliga, ent mis on läbinisti Eesti – tume ja müstiline.

Emakeeles laulmine on väärt idee. Sõnadesse on pikitud rahvatarkuseid, millega mängitakse nutikalt. Saab kuulda majapidudest, valetamisest ja konfliktidest ning jutuks tuleb isegi „Eesti muld ja Eesti muda”. Pealtnäha on teemadeks lihtsad asjad, kuid sõnad on sügavamad. Just need meisterlikud kujundid annavad muusikale eepilise mõõtme. Palades on energiat ja pinget, mida kruvivad rohked pillisoolod ja kajav vokaal. Katsetatakse nii bluusi, progeroki kui ka psühhedeelilisema kõlaga. Kõik üheksa lugu on oma iseloomuga, kuid album mõjub siiski stiilse tervikuna.

Plaati kuulates saab mängida äraarvamismängu: millistele eesti artistidele tehakse kummardus? Teiste jäljendamine võib olla libe tee, aga bänd suudab jääda püsti ja paneb Gunnar Grapsi või Ruja stiilivõtted enda kasuks tööle.

Kuradi Saart peaks kindlasti kuulama live’is või mööda hilissügist Eestit ringi sõites. Tegu on muusikaga, mis viib kuulaja Kuradi saarele, kus igapäevase reaalsuse asemel on igikestev rokipidu. Loodan, et see eriprojekt ei ole pelgalt EV100 lainel tehtud ja materjali tuleb veel.