Luule: Lisanna Lajal
Lugemisaeg 8 minKevad toob endaga kaasa sinililledes ärkamise kõrvetavkollase ülasepäikese all.

kollane on külm ja sinine soojendab pihke
tulevad armastavad lähevad ja on
kollane soojendab pihke mis on on on
me ei saagi teada mis oli
teame vaid mis on
kohutavkaunis ja tunge täis
ärkan sinililledes
igal hommikul ärkan sinililledes kõrvetavkollase
ülasepäikese all mis on on on
ja ei küsi
kevad langeb ja ei küsi
kevad aina langeb ja kirjutab lehti puudesse
langevate ridade vahele kasteste uste taha koltuva
sügisepäeva embusse kes ka ei küsi kes ka lihtsalt on
nagu langeva kevadepäeva aimdus su põues südames
kuni langevad südamed langevad lootused meie hing on
pärani taevasse meie kodu valguse valda meie tallad maa ligi madala maa ligi vaiguse vaikuse ligi kohuva krookuse
ligi
ärkan sinililledes
igal koidikul ärkame sinililledes
see pole päev see pole öö see on see et
me sõnad ei lõpe me vesi ei lange
meie kaev ei saagi tühjaks
oleme päikeselapsed kohuva krookuse ja kasteste sinilillede kanda
**
Lisanna Lajal kirjutab nüüd rõõmsaid luuletusi.