Kevad toob endaga kaasa sinililledes ärkamise kõrvetavkollase ülasepäikese all.

Illustratsioon: Maria Izabella Lehtsaar

                                                          kollane on külm ja sinine soojendab pihke
                                                                 tulevad armastavad lähevad ja on
                                                             kollane soojendab pihke mis on on on
                                                                         me ei saagi teada mis oli
                                                                               teame vaid mis on
                                                                      kohutavkaunis ja tunge täis


                                                                               ärkan sinililledes
                                                      igal hommikul ärkan sinililledes kõrvetavkollase
                                                                       ülasepäikese all mis on on on
                                                                                         ja ei küsi

                                                                              kevad langeb ja ei küsi
  kevad aina langeb ja kirjutab lehti puudesse
                 langevate ridade vahele kasteste uste taha koltuva
                                sügisepäeva embusse kes ka ei küsi kes ka lihtsalt on
                                                            nagu langeva kevadepäeva aimdus su põues südames
                                                               kuni langevad südamed langevad lootused meie hing on
                                       pärani taevasse meie kodu valguse valda meie tallad maa ligi madala maa ligi                                  vaiguse vaikuse ligi kohuva krookuse
                                 ligi

                                                                                                          ärkan sinililledes
                                                                                                  igal koidikul ärkame sinililledes
                                                                see pole päev see pole öö see on see et
                                                                    me sõnad ei lõpe me vesi ei lange
                                                                            meie kaev ei saagi tühjaks
                                      oleme päikeselapsed kohuva krookuse ja kasteste sinilillede kanda

**

Lisanna Lajal kirjutab nüüd rõõmsaid luuletusi.