Müürilehe mainumbri luulevalik pärineb Mario Pulverilt.

elus asi

taas/kord ma sünnin uuesti
paplilõhnaste kirikukellade löökides
siinsamas tartu toomemäel

pastelsed puud mööduvad vaikides
pungad plahvatamas poolel teel
kogu linn on täis inimesi
pingestatud elukartvaid

naistekliinikus ei sünni enam midagi
nabanöör viib majast välja prahti
kord ärkab kliinik uuele elule
läbi ehitaja nurisünnituse

kiht kihi kaupa ladestub
toomemäele maiseid jäänuseid
kliiniku varjus on neid sadadelt rahvastelt
üks sünd viib sadade surmadeni

ometi ei tasu seda karta
ringkäik on halastamatu
ringkäik ei kuule hala
iga sünd viib sadade surmadeni

asi pole selles
et asi poleks sünnis
asi on elus

elektrivaba päev

märtsivihm paneb taevale ette
halli filtri
ja läheb veel hämaramaks
lugeda saab nüüd
vaid õige natuke
enne kui varakevad tule kustutab
ja minu maailm mattub küünaldesse

täna on elektrivaba päev
lihtsalt seepärast et on

ükski lamp ei sütti
ükski arvuti ei helenda
minusse sigineb ürgne hirm pimeduse ees
nii palju oli plaanis lugeda
aga aeg saab otsa

hall vihm sulatab lume
seni laitmatult töötanud valguspeegeldaja
täna läheb kottpimedaks
aega on aina vähem

ja kui on liiga pime
et lugeda
ei jää üle muud
kui suhelda
nii on
nii on

noosfäär

krevetipott lõhnab soola ja surma järele
veel eile olid nad ühes tükis
rüvetamata
siis rikkusime käsku
rebisime päid otsast
sõime surnuid

elu algas vetes
suri kaldal

inimjõud käib üle
keeb üle
purustab kõik oma teel
vormib mõttega teisi elusid

koorikloomal pole testamenti
viimne soov lendas prügikasti

soola ja surma järele

rahu sinus eneses

sest jah ta oli tüdruk
kellele meeldis metsas müstikal käia
aga sellest polnud midagi

ja eriti meeldisid talle tšakrad
ja mandalate mandariinimustrid
aga sellest polnud midagi

isa vihkas lemmikloomi
ja ema hing oli tühisem kui sandi sent
aga sellest polnud midagi

sest ta oli tüdruk
kes läks indiasse rahu leidma
aga sellest polnud midagi

ja lörtsistel eestimaa öödel
otsis ta nuttes indiamaa rahu

aga sellest polnud jäänud järgi midagi

sõjakuu

tuleb august
sõjakuu
taas on nii
et mida külvad
sõda lõikad
kuumad kired üle ilma
ükski aasta ei saa ilma

mõne teos on segatehnikas
teise oma sõjatehnikas
juba sun tzu ütles
et võidab kiirem ja osavam

süntaks

lähen bussi
trammi
rongiga
süntaktiliste aukude täitmiseks seminari
tuisk matab hinge

vaatan sooja saamiseks perepilti
enam ei hoita seda rahakotis
kroonide vahel
nüüd on see pragunenud ekraaniga telefonis
tardunud skulptuur
nagu carrara marmorist
mõra laitmatul pinnal
vaid rõhutamas teose ilu
tao õpetab
marmor peab olema pragunenud
süntaks õpetab
liikumisest peab jääma jälg
elu õpetab
armastus kestab igavesti