2021. aasta esimese luulerubriigi juhatab sisse Marten Kuningas.
kohal
õrnalt hõljusin maastike kohal
äkitselt ärkasin hommikukiires
siidkardina servi mu nägudel vohas
kuplite tippe, kuid sündsuse piires
ma olen, ma kõnnin, ma räägin ja näen
ajuti tajun neid sisekontuure
neid otsivad jalad, neid otsivad käed
mis ootavad otsust ja koguvad tuure
liig sageli kombates pimedaid kuure
kuid sealt nad ei leia kunagi muud
kui vigaseid näpitsaid, ämbreid ja hiiri
siis valjeneb haigutus, avaneb suu
mis koopasse pillutab valguse kiiri
ehk jälle saan hõljuda maastike kohal
ehk aru siis saan
ma olengi kohal
lahkus lahkus
väsinud puhkusest
söömingust näljas
tuttav mu sees on kõik
kuid siiski endast väljas
joobunud janust
luksusest vihane
kihiti pilvedes
kihiti lihane
vaiki kui needus, mis uhuti pinnale
turgude mahladest sööti jäänd linnale
haukuma klähvima ilana voolama
havile koha tuumatalvedeks soolama
tuntav või tundmatu
paigal ei püsi
alati liigub
nime ei küsi
kuuldud või kuulmatu
käratas vaikus
jõgede mühas inimmokkigi maikus
ajuke külmunud selveri letis
lühkari kahinal kael kuldses ketis
visates huupi
vältides silmi
sajaga kuupi
laenama filmi
Marten Kuningas on eelkõige tuntud lauljana. Sel kevadel näeb aga ilmavalgust tema esimene luulekogu „Sabata koma”.
