M-i märg unenägu

Täna, 8. detsembril avatakse kell 18 Tartmusis Anna-Stina Treumundi isikunäitus „M-i märg unenägu”, kus kunstnik võtab endale vabaduse käituda sarnaselt meestega ning kritiseerida meid ümbritsevat üdini fallotsentristlikku mentaliteeti ja sellest kasvanud kultuuri.


Täna, 8. detsembril avatakse kell 18 Tartmusis Anna-Stina Treumundi isikunäitus „M-i märg unenägu”, kus kunstnik võtab endale vabaduse käituda sarnaselt meestega ning kritiseerida meid ümbritsevat üdini fallotsentristlikku mentaliteeti ja sellest kasvanud kultuuri.

Anna-Stina Treumund „M-i märg unenägu”. 2015. Pigmentfoto, 80 × 70 cm

Anna-Stina Treumund „M-i märg unenägu”. 2015. Pigmentfoto, 80 × 70 cm

Rael Arteli kureeritud näituses ütleb Anna-Stina Treumund „fuck off!“ meestekesksele maailmapildile, mis näeb naisi vaid seksobjekti või emana, ning seab silmakirjalikke piire naiste eneseteadvusele ja käitumisele avalikus ruumis. Naiste õigused on inimõigused – selle slogan’i vastu on sõnades raske vaielda. Kui aga jõuame üksikjuhtumite juurde, siis leiab avalikkus ikka argumente, miks naistele ja meestele päris sama pole lubatud. „M-i märg unenägu“ uuribki ühiskondlikke, naise füsioloogilisele toimimisele ja seksuaalsusele kehtestatud norme ning visualiseerib nende murdmist.

Kunstnik on oma näitust iseloomustanud järgnevalt: „Selle näitusega soovin võimustada naise suguorganeid ning kehavedelikke. Lähtuvalt soost on üks kehavedelik loomulikum kui teine. Mehe ja naise jaoks kehtivad avalikus ruumis näiteks uriini ja sülje eritamisel vastandlikud reeglid. Kui bussipeatuses kusev mees on normaalsus, siis naine on viisakas ja hoiab kõik kehalise endale – avalikus kohas urineeriv naine on tabu, sama on imetamisega. Me kultuur on fallotsentristlik nii visuaalselt kui verbaalselt. Naise seksuaalsust ning seksuaalset naudingut kujutatakse passiivsena. Ma toon näituseruumi erekteerunud fallose asemel kliitori. Me pole ainult printsessid, emad või hoorad.“

Anna-Stina Treumund (s 1982) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2003−2007) ja Eesti Kunstiakadeemias (2007−2010) fotograafiat, lisaks täiendanud end Viini ja Vilniuse kunstiakadeemiates. Alates 2012. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Treumund kasutab fotograafiat selleks, et väljendada mõtteid ja tundeid queer-naiste nähtavusest Eesti ühiskonnas. Ta on esinenud paljudel näitustel Eestis ja väljaspool ning on soo-aktivistliku festivali Ladyfest Tallinn ja diskussioonigrupi „Virginia Woolf sind ei karda!” üks algatajatest.

Ürituse leiad Facebookis siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Virginia Woolf Sind Ei Karda! – grupp, mida ei tohiks alahinnata
Virginia Woolf. Illustratsioon Anastassia Šarõmova
8 min

Virginia Woolf Sind Ei Karda! – grupp, mida ei tohiks alahinnata

Eestis on vähe inimesi, vähemasti internetiga sina peal olevaid, kes ei oleks kuulnud üldse Facebooki grupist Virginia Woolf Sind Ei Karda!, rahvasuus „woolfigrupist” või ka lihtsalt „woolfist”. Järjest vähem näib olevat ka neid, keda kogukond ei ole…
Naise keha kui võimumaastik
Burkakandjad. Foto: CC0 (Public Domain)
Burkakandjad.
8 min

Naise keha kui võimumaastik

Naise keha on allutatud ühiskondlikele võimusuhetele nii sel juhul, kui normiks on olla üleni kinni kaetud, kui ka siis, kui välgutatakse paljast ihu, kirjutab semiootik Ott Puumeister.
Eesti naisel on ajalooliselt olnud tugev positsioon. Intervjuu Merili Metsvahiga
Merili Metsvahi. Foto: Iris Kivisalu
Merili Metsvahi.
12 min

Eesti naisel on ajalooliselt olnud tugev positsioon. Intervjuu Merili Metsvahiga

Eesti naise positsioon oli muinasaegses ühiskonnas palju tugevam ja mitmetahulisem, kui seda kooliõpikute ajalookäsitlustest teatakse, ütleb folklorist Merili Metsvahi ajakirja Sugu:N äsja ilmunud talvenumbris.
Müürileht