Maailmafilmi festivali programm paneb mõtlema üldinimlikel ja aktuaalsetel teemadel

18.-24. märtsini toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis 16. Maailmafilmi festival, kus linastub üle 60 värske dokumentaalfilmi.


18.-24. märtsini toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis 16. Maailmafilmi festival, kus linastub üle 60 värske dokumentaalfilmi.

Kaader Katharina Stieffenhoferi filmist „Seemnest seemneni”

Programmist leiab antropoloogilise kallakuga dokumentaalfilme enam kui 33 riigist, mis tutvustavad erinevaid ühiskondi, elusid ja maailmanägemise viise.

„Maailmafilm ühendab endas filmid, autorid ja vaatajad, võimaldades neil ühiselt arutleda inimeseks olemise üle. Oleme tegutsenud selle nimel, et programmis leiduks nii ajatumaid ja üldinimlikumaid teemasid kui ka neid filme, mis on kõnekad just praeguse ühiskonna teravamate küsimuste kontekstis. Seejuures on lugusid, mis on ise nende debattide sees, kui ka neid, mis on valinud loo rääkimiseks kõrvaltvaataja positsiooni,” ütles festivali direktor ja ERMi teadusdirektor Pille Runnel.

Tänavuse festivali teemaderingi moodustavad märksõnad, nagu meelelisus, keha- ja enesetaju, kunst, kaasaegsed lähenemised visuaalses antropoloogias, tuleviku- ja paradiisiotsingud, üleilmastumine ja linnastumine, ressursid ja loodussäästlikkus, tõde ja vale, loomade ja inimeste vahelised suhted ning mütoloogia.

Festivali jooksul on võimalik kohtuda ka filmitegijatega, kelle fookuses on näiteks tervishoid, immigratsioon, toit ja mahepõllundus ning etnoloogia.

Filmid linastuvad ERMi Jakob Hurda ja Maailmafilmi saalides (Muuseumi tee 2, Tartu; A-sissepääs). Tööpäevadel kuni kella 16.30 linastuvad seansid on ainult ingliskeelsete subtiitritega ja tasuta.

Tutvu kavaga Maailmafilmi kodulehel.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Amatöörlusest ja surmakultuurist
Esteban Wagneri „Hea surm”
6 min

Amatöörlusest ja surmakultuurist

Ka eraldi surmale fokuseerumata võib antropoloogiakino tunduda üksjagu sünge: taotlus kedagi või midagi enne hävimist talletada on keeruline nii filmijale kui vaatajale.
Maailmafilm kui teistsugususe maaletooja
Saami räppar SlinCraze lapsena. Kaader filmi „Arktika superstaar” treilerist
7 min

Maailmafilm kui teistsugususe maaletooja

Visuaalantropoloog Tanel Saimre annab ülevaate äsjalõppenud Maailmafilmi festivalist, mille filmid eksootilistest kohtadest, inimestest, olukordadest on korraga nii harivad kui ka emotsionaalselt laetud.
Arvustus: Lõpuga päevik
4 min

Arvustus: Lõpuga päevik

Marko Raadi uus dokumentaal jutustab hääbumisest ja inimeseks olemisest. Filmi fookuses on kaduv rahvas, kaduvad kombed ja inimesed.
Müürileht