Maikuu on kirjandusfestivalikuu!

Kirjandusfestivalikuu otsa teeb juba 6.–9. mail lahti Prima Vista festival Tartus, mis keskendub seekord looduse ja sõnavabaduse temaatikale.


Kirjandusfestivalikuu otsa teeb juba 6.–9. mail lahti Prima Vista festival Tartus, mis keskendub seekord looduse ja sõnavabaduse temaatikale.

Romaanikirjanik Kjell Westö. Foto: Katja Lösönen

Romaanikirjanik Kjell Westö. Foto: Katja Lösönen

Kaht fookusteemat põimib festivali tänavune hüüdlause „Metsik sõna”, Prima Vista patrooniks on Valdur Mikita. Kohalikele kirjanikele lisaks väisavad festivali nimekad väliskülalised: vene poeet ja legendaarse bändi Mašina Vremeni asutaja Andrei Makarevitš, Gena ja Potsataja autor Eduard Uspenski, tunnustatud soomerootsi romaanikirjanik Kjell Westö, briti helikunstnik ja kultuuriloolane Sarah Angliss ning Berliini kroonik David Wagner… Programmi rikastavad traditsiooniks saanud raamatulaat, pargiraamatukogu, Elektriteatri filmiprogramm, lasteprogramm ning erinevad näitused. Seekord on festivali partnerlinn Põlva, kuhu kirjandushuvilised on oodatud 9. mail! Prima Vista programmiga saab tutvuda siin.

Õnneks antakse kirjandushuvilistele pärast Tartu festivali kolm nädalat taastumisaega, alles 27.–30. mail on järg Tallinna festivali HeadRead käes, mille väliskülaliste nimekirjast leiame kanada kirjaniku ja keskkonnaaktivisti Margaret Atwoodi, Nigeeria juurtega, kuid Suurbritannias üles kasvanud kirjaniku Helen Oyeyemi, iisraeli kirjaniku David Grossmani, vene näitekirjaniku, stsenaristi ja biograafi Edvard Radzinski ning terava pilguga vene ühiskonda vaatleva Marusja Klimova… Kokku astub üles üle 30 välisautori ja rohkem kui 80 kodumaist kirjandus- ja kultuuriinimest. Festivalil HeadRead on võimalik saada traditsiooniliselt osa Eesti Lastekirjanduse Keskuses mahuka kavaga lasteprogrammist, kirjanduslikest jalutuskäikudest Tallinna linnaosades, töötubadest, aruteluringidest, luulemissast ja muust põnevast. Lisainfot leiab festivali kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

On kirjanduses tõde ja kirjanikul ausust? Intervjuu Urmas Vadiga
Urmas Vadi. Foto: Patrik Tamm
Urmas Vadi.
16 min

On kirjanduses tõde ja kirjanikul ausust? Intervjuu Urmas Vadiga

„Minu meelest ei pea kirjandus olema see, mis annab sulle mingisuguse tõe või õpetuse, mida teha joodikust mehe või lolli naisega. See ei ole kirjanduse eesmärk. Võiks olla ikka midagi laiemat. Näiteks see, kuidas täita jumalakujulisi auke…
Naiseksolemise maagiline realism. Intervjuu Kätlin Kaldmaaga
Kätlin Kaldmaa. Foto: Patrik Tamm
Kätlin Kaldmaa.
15 min

Naiseksolemise maagiline realism. Intervjuu Kätlin Kaldmaaga

Arutamisel on novellide ja romaanide tekkelood, kuidas tõlkida iseennast, aga ka see, kuidas (mitte) kirjutada lapsepõlvest Mustamäel. Juttu tuleb muu hulgas Mehis Heinsaarest ja Rein Veidemannist. Ja naiseksolemisest ja naistest kirjanduses, seda ka.
Müürileht