Hoolimata raskest sisust mõjub Manna uus album kõrvadele tervendavalt.

★★★★☆

Juba mitu aastat enne seda, kui meie kohalikku muusikateadvusse jõudsid superkooslused 5MIINUST ja Puuluup või boipepperoni ja An-Marlen, sai alguse Manna ja Markus Palo koostöö. Kui mõne artisti puhul võib pidevalt samade inimestega stuudios toimetamine muutuda ajapikku igavaks, siis Markus ja Manna pole üksteisele veel jalgu jäänud ning seda tõestab ka lauljatari äsjailmunud kauamängiv „76tape”.

Albumi kaanel on Manna küll kinni seotud, ent selle sees on ta vabam kui kunagi varem. Viie aasta ja kolme kauamängivaga on ta jõudnud hiphopi ja RnB radadelt hyperpop’i ääremaile ning sügavamalegi veel. Selle eest tuleb tervitada Markus Palo, kellest sobivamat produtsenti oleks Mannale keeruline leida.

Esimesel korral võib plaat veidi küll massiks sulada, kuid päriselt kuulates toimivad nii tervik kui ka eraldiseisvad fragmendid. Lood ringlevad temaatiliselt ümber Manna isikliku elu ja kogemuste ning ilmselt on lahti kistud palju haavu. Eriti terava noaga lõikavad „THEY!!!!!!!” ja „BRAND NEW”, pärast mida saab eufooriasüsti plaadi ainsast koostööloost „EXPERIMENT” koos Valge Tüdrukuga. Hoolimata raskest sisust mõjub „76tape” kõrvadele tervendavalt. Läbi katkise mineviku ja südamevalu saabub kergendav hingetõmme nii artisti enda kui ka kuulaja jaoks. 

Mannat tuleb hoida. Mitte seepärast, et tal on seda vaja, vaid seepärast, et meie muusikamaastik vajab teda. Tema hääl kõlab meil ebaõiglaselt vähe ja peaks juba ammu kostma veelgi kaugemal.