Mari Kalkun – Stoonia lood (Real World, 2023)

Mari Kalkun paneb käest kandle, viiuli, vibrafoni, väiksed löökriistad, klaveri, elektrioreli ja saunaviha. Mari Kalkun seab sind istuma Leila Holtsi, Triinu Laane, Jaan Kaplinski ja Hasso Krulli kõrvale. Te istute vaikides ja kuulate imetabaseid laule ühelt siniselt plaadilt. See sinine plaat on loomulikult „Stoonia lood” ning tegemist pole unenäoga. Või siiski?

Mari Kalkun paneb käest kandle, viiuli, vibrafoni, väiksed löökriistad, klaveri, elektrioreli ja saunaviha. Mari Kalkun seab sind istuma Leila Holtsi, Triinu Laane, Jaan Kaplinski ja Hasso Krulli kõrvale. Te istute vaikides ja kuulate imetabaseid laule ühelt siniselt plaadilt. See sinine plaat on loomulikult „Stoonia lood” ning tegemist pole unenäoga. Või siiski?

★★★★★

Üritasin kirja panna, mis on see ühisnimetaja, mille olen kõigil Mari albumitel ära tundnud. Pika ümbersõnastamise tulemusena: iseendaks jäämine ja sügav side sellega, millest ta laulab. Tema palav tuum, mis jõuab, jumal tänatud, ka läbi salvestusaparaatide otse meie neuronitesse! „Stoonia lugudes” saavad loomismüüdid kokku võimsa vokaali ja sellesama trubaduurliku hingelaadiga. Alguses loetlesin pille, mida Mari ise albumil mängib. Tänu nendele kuulemegi avaloos „Munamäe loomine” liigirikast Haanja kõrgustikku: putukaid, usse, alustaimestikku, vanu puid, linde, loomi ning isegi õhumolekule. Järgmised 36 minutit on puhas elevus ja kelgusõit, mis tutvustab muu hulgas nelja võro- ja eestikeelse luuletaja loomingut. Ja muidugi on esindatud ka Mari enda tekstid. Pärast teravat ja rahutut, inimmutukate hoolimatust kiruvat „Maaimä” (Holts/Kalkun) aitab südamepurjed lahti siluda „Tõistmuudu” (Kaplinski/Kalkun). On, kuidas on, ent need kaks laulu just sellises järjestuses kannavad kliimakriisi valguses (või pimeduses) mingit erilist kontrastset jõumomenti.

Isemoodi pinge ehitub plaadi eelviimases loos, mis räägib väikese keele väljasuremisohust. Triinu Laane tekst ja Mari imetundlik laulmine, mis mõjub kui palve, on plaadi kõige kõrgem ja mingis mõttes ka valusam punkt. Unistades võro keele säilimisest, tsiteerib Mari ka veel viienda luuletaja, Kristjan Jaagu kassiissellemaakeelt. Aga kas siis ei võiks?

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kiirkohting: Lonitseera
Foto: Ekvilibrist
3 min

Kiirkohting: Lonitseera

Sel nädalavahetusel, 15.–16. septembril toimub Rapla Kultuuriklubis BAAS järjekorras kaheksas kultuurifestval SÄRIN, mis lõimib kokku filmi, muusika, teatri, kirjanduse ja kunsti. Kirevast kavast leiab ka alt-pop’i koosluse Lonitseera, kelle maailma tutvustab ansambli asutaja Kaisa Kuslapuu.
Maailma metsa ja tagasi koju. Intervjuu Mari Kalkuniga
Mari Kalkun. Fotod: Gabriela Liivamägi

Maailma metsa ja tagasi koju. Intervjuu Mari Kalkuniga

Pärimusmuusik Mari Kalkun arvab, et vahel on parem produktiivsuse provokatsioonile mitte alluda, vaid pürgida hoopis suitsusaunaliku aegluse kvaliteedi poole. Töö ja paigaloleku tasakaalustamisest ning pimeduse võlust ja päris hetkedest iseendaga siinses usutluses juttu tulebki.
Tintura – Tee Säärekülast (2023)

Tintura – Tee Säärekülast (2023)

Saarte-Eesti pärimusse sukeldudes on Tintura leidnud plaadi jagu palu, mis mõjuvad siin tänu oma senisele alatuntusele värskelt.
Müürileht