Meie metsiku looduse tarkus on jäämas tühimiku taha

Muljeid arhitektide maailmaorganisatsiooni UIA XXV kongressilt Lõuna-Aafrikast Durbanist.


Muljeid arhitektide maailmaorganisatsiooni UIA XXV kongressilt Lõuna-Aafrikast Durbanist.

Durban. Foto: Simisa

Durban. Foto: Simisa

Durbanis toimunud arhitektide maailmaorganisatsiooni UIA(1) XXV kongress kandis sel aastal pealkirja „Otherwhere”. Kui tänavune Veneetsia biennaal (teemaks „Fundamentals”) on sihitud väljapoole eriala siseringi, siis Durbani üritus oli suunaga sissepoole ning selle fookus kattus suuresti meie koduste teemadega: haridus, arhitektuurivõistlused, projekteerimishinnad, professionaalsus, kinnisvaraarendus, linnaehitus, energia, taaskasutus jne.

Veneetsia moodi linnamelu ja ürituse tungimist linna igapäevaellu Durbanis polnud – nagu ka Tōkyōs, kus toimus eelmine kongress. Durbani elu kulges omasoodu, üliteadlikud politseinikud hoidsid hoolsalt külalistel silma peal – nii igaks juhuks – ja kui sattusid hotellist liiga kaugele, said neilt sõbraliku priiküüdi ööbimiskohta. Kongresside intervall on kolm aastat, järgmine toimub Lõuna-Koreas Soulis, ülejärgmiseks võõrustajaks valiti Rio de Janeiro Brasiilias.

UIA kongress hõlmab osalevate riikide näitusi, erinevaid pidulikke ja töiseid sõnavõtte, töötubasid, peaassambleed koos sihiseadmise ja uute valimiste korraldamisega ning kuluaarikohtumisi. Võtmeesinejate hulka kuulusid Pritzkeri laureaadid Wang Shu Hiinast ja Toyo Ito Jaapanist. Ettekanded olid, nagu ikka, loomingukesksed. Üritusel osalejate pilt oli kirju – kohtas kogenud arhitekte ja ametnikke, aga ka palju tudengeid ja noori. Viimased moodustasid enamiku ning nende jaoks oli korraldatud ürituse raames erinevaid arhitektuurivõistlusi ja töötubasid.

Eesti osaleb UIAs koos Läti ning Leeduga, moodustades BAUA(2) – Baltimaade arhitektide liitude esinduse. Sel moel oleme olnud kongressil paremini nähtavad, näitustel silmatorkavamad.

Loodetavasti osalevad järgmisel, Souli kongressil aktiivselt ka meie noored arhitektid. Sellele aitab kaasa kolme Balti riigi ühine näitus, mille tarvis on kavas korraldada võistlus. Esmalt valitakse kuraator, kes omakorda selekteerib igast riigist kaks kuni viis esinejat, kes siis loodetavasti ise kohale sõidavad ja sõbrad kaasa kutsuvad. Nii see ideede eksport alguse saab.

Tühimik

Lõuna-Aafrika Vabariigi demokraatlik riigikorraldus on 20-aastane, seega võrreldav taasiseseisvunud Eesti ajaga. Tutvustati LAVi ja Aafrika probleeme, (linnaehituslike) lahenduste otsinguid, sealset uut ja vana arhitektuuri ning arhitektuuri mõiste täitmist ja täiendamist erinevate kaas- ja kõrvalerialade kogemusega.

Kui Veneetsias püütakse näitlikustada modernismi pealetungi kui kohalikke väärtusi hävitavat jõudu, siis näiteks Durbani kohalik rahvameditsiinitooteid pakkuv Warwicki ehk peaturg on oma vitaalsuses traditsiooni, tehnoloogia ja moodsa arhitektuuri segu. Turg asub poolelijäänud sillaehitusel ja on paarsada meetrit pikk – see on kui Enric Mirallese arhitektuuri metsik töötlus. Turul oli selgelt tunda, et kui kohalik kultuur on eriline, siis on ka arhitektuur omapärane – kongressi toimumise tegelik mõte jõudis pärale just sealses linnamelus.

Mõneti tekkis paralleel meie oma tegemistega Eestis, isegi kui meil pole totaalseid liiklusummikuid, ruumidefitsiiti linnasüdames, inimvoogudest ummistuvaid kesklinnu-peatänavaid-peaväljakuid. Nii meil kui neil on tühermaid – siin siis see, mis on magalarajoonide ja kesklinna või kesklinna ja sadama vahel. Durbanis on meeletu tühimik endise ja praeguse elu ja selleks ettenähtud ruumi vahel, seda nii vaimselt kui füüsiliselt.

Aga… miks meil pole oma rahvameditsiinile keskendunud turuala, kus šamaanideks riietatud ja dekoreeritud külatargad uhmerdaksid kohapeal punast kärbseseent, müüksid roosat kärbseseent (mis on Ukrainas väga armastatud söögiseen), lehtertappu, ogaõuna seemneid, inglitrompetit, kopranõret ja jumal (kelle iganes) ise teab, mida muud veel? On meil tänavu ju meeletu seeneaasta – puraviku- ja kärbseseeneuputus igas metsatukas. Meie metsiku looduse tarkus on jäämas tühimiku taha. Modernismi pärast vist.


1. UIA – International Union of Architects (rahvusvaheline arhitektide liit)
2. BAUA – Baltic Architects Unions Association (Baltimaade arhitektide liitude ühendus)

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn
TAB 2013 visioonivõistluse näitus.

Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn

Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni „Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset…
Tuumalaat perifeerias
6 min

Tuumalaat perifeerias

Artikli autor lahkab, miks ei ole Viljandi-suguses äärealas aset leidev tänavaturg pelgalt üksteise botaste ringlusesse saatmine, vaid hoopis üks lüli, mis aitab muuta viltu vajunud läänemaist ühiskonnakorraldust.
Värvikad (lasna)ideed. Intervjuu Maria Derlõšiga
5 min

Värvikad (lasna)ideed. Intervjuu Maria Derlõšiga

Augusti viimasel nädalavahetusel värvisid lasnaideelised Lasnamäel Kotka kauplusesse viiva trepi, et lisada hallile Laagna kanalile rohkem värvi. Iga mööduja ja huviline sai anda oma panuse ning värvimisprotsessis osaleda – pintsleid hoidsid käes nii täiskasvanud kui ka lapsed.
Müürileht