Misha Panfilov salvestas keset Atlandi ookeani albumi, kus bossanoova ja spirituaaldžäss kõlavad värskes ja seksikalt nurruvas psühhedeeliakastmes.

★★★★★

Multiinstrumentalist ja produtsent Misha Panfilov on vaikselt, kuid järjekindlalt oma asja ajanud. Selle asjaajamise käigus on ta silmagi pilgutamata välja tulistanud rohkem vinüüle kui põllul lilli või ookeanis laineid, mis sosistavad ja siuglevad vaikses ulmas, ning sa ei saa arugi, kui siugled nendega sünkroonis, veiniklaas käes ja psühhedeelia põues.

Nagu nimigi vihjab, on „Atl​â​ntico” salvestatud keset Atlandi ookeani, päikeselises Madeira arhipelaagis. Misha on värvanud plaadile suure hulga noori portugali muusikuid ja veel suurema hulga ambitsioonikaid instrumente – lainete taustal kõlavad siin päris kobe džässikombo ja väga kobedad torudepartiid ja eriti kobedad jurisevad bassid, kitarrid, süntesaatorid, orelid, klavessiin(!) ja terve rida rütmiinstrumente. Ja see kõik kõlab kuradima hästi – hoolimata Misha tugevast produtsendikäest on see plaat aus, vahetu ja kohmakalt… nunnu.

Tegemist on Panfilovile omase vintage groove’i albumiga, kuid see pole üldse liftimuss, siin on nõtked rütmid, bossanoova ja spirituaaldžäss värskes ja seksikalt nurruvas psühhedeeliakastmes.

„Atl​â​ntico” on tugev album ja lemmikuid on raske valida. Kas see on õhuline „Vertical”? Mänglev „Alegria Em Movimento”? Süvaspirituaalne coltranelik „Сaleidoscópio”? Masseeriv „Domingo mágico” ehk „Maagiline pühapäev”? Päikeseline „Para o Sol”? See plaat jookseb algusest lõpuni ilusti ühes reas välja, et ei peaks tähelepanu hajumisel asendustegevusi (või järgmist lugu) otsima, ikka plaadi alguses veinipokaal kätte ja let’s go. Mina ronisin selle saatel näiteks õunapuude otsas ja jumala tore oli olla.

PS. „Atl​â​ntico” on täidetud väikeste üllatustega, soovitatav kuulata stereos ja korralike kõlaritega. Kuulakem, õppigem, tantsigem!