Ringid, mis korduvad, aga mitte samamoodi. Iga pööre viib tagasi algusesse, ent samal ajal sammukese edasi.
★★★★★

Misha Panfilov on endiselt see muusik, kelle looming liigub kergusega ühest maailmast teise. Näiteks ta kevadel ilmunud kõrvalprojekti Penza Penza surfialbum oli ootamatult käre ja uljas. Uus sooloplaat on aga pehmem ja introspektiivsem ning matkab edasi helimaastikel, millesarnaseid võib leida albumitelt „Days As Echoes” ja „The Sea Will Outlive Us All”. Salvestatud kevadise Tallinna eri paikades, inspireeritud talveunest ärkavast linnast ja loodusest.
„To Blue From Grey in May” ei püüa kuhugi kiirustada. Lood arenevad korduste ja tasapindade kaudu, järgides oma sisemist rütmi, mitte tavapärast algus-lõpp-mustrit. Kõik on seejuures sisse mängitud käsitsi, kasutamata abivahendeid, nagu looper’id või sequencer’id. See inimlik puudutus on väga selgelt tajutav.
Mänguline ja pulseeriv avapala „Beep Beep” viib kuulaja tundmatusse – hüpnootilisi ja eksootilisi helisid täis džungliretkele. Aeg-ajalt kõlavad ootamatud piiksud, justkui kostaks kaugelt mööda sõitev tänavakoristusauto. See detail toob kuulaja korraks tagasi porilompe täis kevadisse Tallinna, lisades kõlapildile veidi huumorit ja kodusust.
Albumi keskmised lood liigutavad end pehmemates kordustes, vahel kerkib sujuvalt pinnale mõni ootamatu vokaal või instrument. Nagu kevadkoristuse jaoks avatud aknast tuppa eksinud päikesevihk.
Lõpulugu „Waltzin’ in Cycles” võtab kokku kogu albumi vaimu, kus tsüklilisus tundubki olevat võtmetähtsusega. Ringid, mis korduvad, aga mitte samamoodi. Iga pööre viib tagasi algusesse, ent samal ajal sammukese edasi. Improvisatsioon on meisterlikult raamitud distsipliiniga. Panfilovi eksootika on loomulik ja vahetu, mitte klišeelik ega fetišeeriv, jättes sisse sooja tunde, et oled osa helilisest kogemusest, mis on ühtaegu isiklik ja kollektiivne. Tuttav ja samas uus.



