See on lugu kolmest pehmeid teadusi õppivast üliõpilasest, kes töötavad baaris. Jari, Semele ja Tikk. Näitlejate pärisnimed hakkavadki näidendis sees olema, tegelaskujud on aga ikkagi fiktsioon. Lavastatud seigad on insipreeritud Eesti Päevalehes ilmunud humanitaaride arvamuslugude sarjast. Müürileht pakub oma lugejaile väikest seniavaldamata katkendit lavastuse tekstist.
„Võinuks minna ka teisiti”
Lavastaja: Tormi Torop
Näidendi autorid: Tormi Torop, Jari Matsi, Semele Kari ja Martin Tikk
Näitlejad: Jari Matsi, Semele Kari ja Martin Tikk
Koreograaf: Jaanika Tammaru
Valguskunstnik: Taavi Toom
See on lugu kolmest pehmeid teadusi õppivast üliõpilasest, kes töötavad baaris. Jari, Semele ja Tikk. Näitlejate pärisnimed hakkavadki näidendis sees olema, tegelaskujud on aga ikkagi fiktsioon. Lavastatud seigad on insipreeritud Eesti Päevalehes ilmunud humanitaaride arvamuslugude sarjast. Mida mõtleb noor inimene, kes on jõudnud juba magistriõppesse ja ühtäkki avastab, et elu ei lähe nii nagu kunagi unistatud? Jäägem realistlikuks: lihtsaid lahendusi ei ole olemas. Mis aga teeb ilmunud mõtteavaldused nõnda silmapaistvaks, on – trummipõrin – avalikkuse tähelepanu ja meelehärm. Noorte isiklik lähenemine ja siirus leheveergudel on vallandanud lugejate seas metsiku pahameeletormi. Viimati nägi nõnda palju veebikommentaare ühel artiklil siis, kui pronksiööl mässati. Ühe magistrandi arvamuslugu saab kommentaariumis sama palju vastukaja kui pronksiöö?! Põhjusi võib olla mitmeid, aga üks on kindel: ei nähta nende sõnade taga olevat inimest ja seda, mis ajendas teda neid ridu kirjutama, vaid kirjutist võetakse isikliku rünnakuna. Internetis vaidlemine on nagu paraolümpia – kui võidad, oled ikkagi puudega. Nüüd vist jääb mulje, et see lavastus on mingi hull sotskriitiline jama… Ei, seda kohe kindlasti mitte. Lugu algab hoopis seesuguselt…
Katkend näidendist:
Tikk: Kui mina tööle tulen, siis kõigepealt panen ma oma lemmikloo käima. (The Dead Weather – „I Can’t Hear You”) Koristama ei pea, sest Jari oli eile tööl. Siis teen ma endale kohvi ja võtan erilisest kohast ühe suitsu ja lähen seda siis iseenesest mõista – suitsetama.
Jari: Kui mina tööle tulen, siis minu lemmiklugu juba käib. („The Black Keys – Next Girl”) Imiteerib kitarri mängimist. Tantsib natukene. Kõigepealt võtan ma lapi ja teen selle märjaks. Siinjuures peab tähelepanu pöörama sellele, millise lapi ma võtan. Osa lappe on näiteks selleks, et klaase puhastada, osad aga selleks, et nõusid pesta, osad aga selleks, et tolmu võtta ja osa lappe selleks, et letti puhastada (samal ajal näitab järjest kõiki lappe). Seejärel hakkan ma letti puhastama, sest Tikk oli eile tööl. Vahepeal on mul tunne, et ma olen ainuke täiskasvanu, kes siin on. Kui laga on koristatud, siis ma võtan erilisest kohast oma suitsu ja lähen seda siis iseenesest mõista – suitsetama.
Semele: Kui mina tööle tulen, või noh, millest ma räägin, ega ma eile koju ei jõudnudki… Siis kõigepealt panen ma raadio tööle ja nagu kuulda, naudin Elmari hitte. (Põhja-Tallinn – „Meil on aega veel”)
Etendub klubis Kink Konk, Vallikraavi 4. Esietendus 28. aprillil 2012 kell 19:00. Etendused: 30. aprill, 1., 2., 5., 12., 16., 21. ja 23. mai kell 19:00.
