Käesoleva nädala algusest on GÜ galeriis ARSi kunstilinnakus (Pärnu mnt 154, Tallinn) avatud Mihkel Kleisi näitus „Seestunud klombid”. Külastajat ootab kaheteistkümnest teosest koosnev pliiatsijoonistusel põhinev ning ofsettrükis teostatud graafikaseeria, mis jätkab Kleisi varasematel näitustel – „Tähenduseväline vaade” (Rüki Galerii, 2021) ja „Sotto Forte” (Temnikova & Kasela galerii, 2016) – kujunenud sürreaalsete fantaasiavormide käsitlemist.

Rae Kultuurikeskuse Rae Kunsti Platsis saab aga kuni 3. veebruarini näha Alana Proosa fotodel ja Kristina Amori intervjuudel põhinevat näitust „NAINE”. Väljapanek toob nähtavale nende naiste arvamused, väärtused ja elutunnetuse, kes on tihti tavapilgu eest nähtamatud. Erilist tähelepanu pööratakse puudega naistele kui ühele haavatavaimale ühiskonnarühmale, eesmärgiga julgustada neid olema nähtavad ja leidma oma kohta.

Draakoni galerii aasta avanäituseks on aga sedakorda Marko Mäetamme „Elas kord”, kus muinasjutumotiivid võimaldavad (või lausa kutsuvad esile?) psühhoanalüütilisi tõlgendusviise, minetamata seejuures taotlust meie(?) lapselikku meelde tungida. Mäetamm soovib siin tekitada teose ja vaataja vahelisi dialooge ning panna publikut mõtlema väljaspool mugavustsooni ja tabusid. Väljapanek jääb avatuks 1. veebruarini.

Alates 10. jaanuarist saab kodumaistes kinodes silmitseda Andres Maimiku ja Rain Tolgi uusimat ühist mängufilmi „Aurora”. See on lugu noorest naisest, kes on kasvanud üles ühtehoidvas perekonnas, mis tähendab aga ka pingsalt tegelase igat sammu jälgivaid pilke. Vastukaaluks säärasele kontrollimehhanismile ilmub peategelase ellu n-ö keelatud armastus, nõnda võtavadki päritolu ja uus metsik salaelu suuna paratamatule kokkupõrkekursile. Osades Maarja Johanna Mägi, Ott Kartau, Indrek Taalmaa, Kersti Heinloo jt.

Tartu Elektriteatris stardib 12. jaanuaril eriti eriline eriprogramm „Piim, naer ja pisarad”, mille keskmes on emaduse kaunis, kuid keerukas maailm. Seansid toimuvad kord kuus pühapäeviti jaanuarist maini (ehk kuni emadepäevani välja). Programm otsib viie filmiga vastuseid sellele, milline on tänapäeva ema, mida ta tunneb, millest ta mõtleb ja kellele toetub. 12. jaanuaril kell 15 on kavas neist esimene, Jason Reitmani „Tully” (2018), mis puudutab oma eheduse, muheda huumorimeele ja aususega.

16. jaanuaril toimub Terminal Records&Baris Sveta Grigorjeva värske teose „Kliitor on anarhist” suurejooneline esitluspidu. Tegemist on Grigorjeva arvustuste n-ö greatest hit’ide kogumikuga, mida saab esitluselt ka soodushinnaga soetada. Kuid see pole muidugi veel kõik! Autoriga vestleb ei keegi muu kui Vilja Kiisler, tantsuks mängib ei keegi muu kui Kaisa Ling Thing. Ei ole kusjuures välistatud, et pakutakse ka kringlit…

17. jaanuaril ootab aga Eesti Kirjandusmuuseum juba kolmandat korda Jaan Kaplinskile pühendatud (ettekande)päevale, kus vaadeldakse Kaplinski käsitlust loodusest, loodusrahvastest ja mütoloogiast, arutletakse tema rolli üle soome-ugri kultuuri kandjana ja eesti pärimuskultuuri eestkõnelejana ning räägitakse ka tema koostatud loodusrahvaste muinasjuttude kogumikest. Ettekannetega esinevad Ott Heinapuu, Risto Järv, Valdur Mikita ja Hasso Krull, päeva lõpetab Jakobi Mäe Teatristuudio loodud luulekava Kaplinski tekstide põhjal.

18. jaanuaril tasub uudishimulikumal kontingendil kaugemaltki (kohalikel niikuinii“) seada sammud heaga Viljandisse Konservatooriumisse (Koidu 13a), kus pruugib omakorda kohata nahktagides, needistatud ja ebakorrapäraste soengutega seltskonda. Käes on Sakala Punk 2025! Laval laiutavad Düsentroop, Avemaria, Spekter, Cunt Terrorist ja Koni. Uksed avanevad kell 19, väidetavalt saab ka suppi…

VAT Teater toob alates 23. jaanuarist (Sakala 3 Teatrimajas) lavale „Kalevala” eeposest pärit Kullervo saaga. Kullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada – orjusse alandatud vägilane ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatus juhib kangelase aga ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kaaslasteks müütilised kangelased, loodusvaimud ja vanad tuttavad. Lavastaja Aare Toikka „Kullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust. Nimiosas Pääru Oja.

Kanuti Gildi SAALi ja Von Krahli Teatri koostööst sündinud „Pantheon” (lavastaja Mart Kangro, dramaturg Eero Epner) tegeleb kollektiivse mälu ning sellega seotud uhkuse ja alandlikkuse temaatikaga, vaadeldes meie kultuuripärandi ja üksikisiku omavahelist suhet. See on katse pühitseda inimlikkust loo jutustamise ja selle kuulamise akti kaudu. Nagu muinasjutuvestja või unejuttu lugev lapsevanem, pajatab „Pantheon” publikule sellest, kuidas väikestes asjades saavad kokku suured lood. Esietendus 27. jaanuaril Von Krahli Teatris.

Ehkki kõikvõimalikud hõisked ja juubeldused Eesti raamatu aasta algamise puhul kõlavad üle Maarjamaa juba (vähemalt) jaanuari algusest peale, avatakse see päris ametlikult ja pidulikult Tartus 30. jaanuaril. Päikesetõusul kuulutatakse esiteks Kristjan Jaak Petersoni kuju juures välja aasta kirjandusõpetaja, järgneb programm Tartu Ülikooli raamatukogus, sh Utoopia Saatkonna „Eesti raamat 1000”, konverents „Eesti raamat 500” ning näituse „Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni” avamine. Õhtuseid pidustusi võõrustab Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubi Salong.