Müürilehe kultuurikalender jaanuaris

Pärast (loodetavasti) eriliselt hedonistlikke jõulu- ja aastavahetuspidustusi lubab aasta algus iseäranis rikkalikku kultuuriprogrammi nii kirjandus-, filmi-, kunsti-, teatri- kui ka pungientusiastidele, alljärgnevalt vaid väike, kuid vägagi hoolikalt kokku pandud valik lähinädalail toimuvast.


Pärast (loodetavasti) eriliselt hedonistlikke jõulu- ja aastavahetuspidustusi lubab aasta algus iseäranis rikkalikku kultuuriprogrammi nii kirjandus-, filmi-, kunsti-, teatri- kui ka pungientusiastidele, alljärgnevalt vaid väike, kuid vägagi hoolikalt kokku pandud valik lähinädalail toimuvast.

Foto näituselt „NAINE”. Foto: Alana Proosa
Foto näituselt „NAINE”.

Käesoleva nädala algusest on GÜ galeriis ARSi kunstilinnakus (Pärnu mnt 154, Tallinn) avatud Mihkel Kleisi näitus „Seestunud klombid”. Külastajat ootab kaheteistkümnest teosest koosnev pliiatsijoonistusel põhinev ning ofsettrükis teostatud graafikaseeria, mis jätkab Kleisi varasematel näitustel – „Tähenduseväline vaade” (Rüki Galerii, 2021) ja „Sotto Forte” (Temnikova & Kasela galerii, 2016) – kujunenud sürreaalsete fantaasiavormide käsitlemist.

Rae Kultuurikeskuse Rae Kunsti Platsis saab aga kuni 3. veebruarini näha Alana Proosa fotodel ja Kristina Amori intervjuudel põhinevat näitust „NAINE”. Väljapanek toob nähtavale nende naiste arvamused, väärtused ja elutunnetuse, kes on tihti tavapilgu eest nähtamatud. Erilist tähelepanu pööratakse puudega naistele kui ühele haavatavaimale ühiskonnarühmale, eesmärgiga julgustada neid olema nähtavad ja leidma oma kohta.

Teos Marko Mäetamme näituselt „Elas kord”. Foto: press
Teos Marko Mäetamme näituselt „Elas kord”.

Draakoni galerii aasta avanäituseks on aga sedakorda Marko Mäetamme „Elas kord”, kus muinasjutumotiivid võimaldavad (või lausa kutsuvad esile?) psühhoanalüütilisi tõlgendusviise, minetamata seejuures taotlust meie(?) lapselikku meelde tungida. Mäetamm soovib siin tekitada teose ja vaataja vahelisi dialooge ning panna publikut mõtlema väljaspool mugavustsooni ja tabusid. Väljapanek jääb avatuks 1. veebruarini.

Alates 10. jaanuarist saab kodumaistes kinodes silmitseda Andres Maimiku ja Rain Tolgi uusimat ühist mängufilmi „Aurora”. See on lugu noorest naisest, kes on kasvanud üles ühtehoidvas perekonnas, mis tähendab aga ka pingsalt tegelase igat sammu jälgivaid pilke. Vastukaaluks säärasele kontrollimehhanismile ilmub peategelase ellu n-ö keelatud armastus, nõnda võtavadki päritolu ja uus metsik salaelu suuna paratamatule kokkupõrkekursile. Osades Maarja Johanna Mägi, Ott Kartau, Indrek Taalmaa, Kersti Heinloo jt.

Kaader filmist „Aurora”

Tartu Elektriteatris stardib 12. jaanuaril eriti eriline eriprogramm „Piim, naer ja pisarad”, mille keskmes on emaduse kaunis, kuid keerukas maailm. Seansid toimuvad kord kuus pühapäeviti jaanuarist maini (ehk kuni emadepäevani välja). Programm otsib viie filmiga vastuseid sellele, milline on tänapäeva ema, mida ta tunneb, millest ta mõtleb ja kellele toetub. 12. jaanuaril kell 15 on kavas neist esimene, Jason ReitmaniTully” (2018), mis puudutab oma eheduse, muheda huumorimeele ja aususega.

16. jaanuaril toimub Terminal Records&Baris Sveta Grigorjeva värske teose „Kliitor on anarhist” suurejooneline esitluspidu. Tegemist on Grigorjeva arvustuste n-ö greatest hit’ide kogumikuga, mida saab esitluselt ka soodushinnaga soetada. Kuid see pole muidugi veel kõik! Autoriga vestleb ei keegi muu kui Vilja Kiisler, tantsuks mängib ei keegi muu kui Kaisa Ling Thing. Ei ole kusjuures välistatud, et pakutakse ka kringlit…

Sveta Grigorjeva. Foto: Alissa Šnaider

17. jaanuaril ootab aga Eesti Kirjandusmuuseum juba kolmandat korda Jaan Kaplinskile pühendatud (ettekande)päevale, kus vaadeldakse Kaplinski käsitlust loodusest, loodusrahvastest ja mütoloogiast, arutletakse tema rolli üle soome-ugri kultuuri kandjana ja eesti pärimuskultuuri eestkõnelejana ning räägitakse ka tema koostatud loodusrahvaste muinasjuttude kogumikest. Ettekannetega esinevad Ott Heinapuu, Risto Järv, Valdur Mikita ja Hasso Krull, päeva lõpetab Jakobi Mäe Teatristuudio loodud luulekava Kaplinski tekstide põhjal.

18. jaanuaril tasub uudishimulikumal kontingendil kaugemaltki (kohalikel niikuinii“) seada sammud heaga Viljandisse Konservatooriumisse (Koidu 13a), kus pruugib omakorda kohata nahktagides, needistatud ja ebakorrapäraste soengutega seltskonda. Käes on Sakala Punk 2025! Laval laiutavad Düsentroop, Avemaria, Spekter, Cunt Terrorist ja Koni. Uksed avanevad kell 19, väidetavalt saab ka suppi…

VAT Teater toob alates 23. jaanuarist (Sakala 3 Teatrimajas) lavale „Kalevala” eeposest pärit Kullervo saaga. Kullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada – orjusse alandatud vägilane ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatus juhib kangelase aga ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kaaslasteks müütilised kangelased, loodusvaimud ja vanad tuttavad. Lavastaja Aare ToikkaKullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust. Nimiosas Pääru Oja.

„Pantheon”. Foto: Kristel Zimmer
„Pantheon”.

Kanuti Gildi SAALi ja Von Krahli Teatri koostööst sündinud „Pantheon” (lavastaja Mart Kangro, dramaturg Eero Epner) tegeleb kollektiivse mälu ning sellega seotud uhkuse ja alandlikkuse temaatikaga, vaadeldes meie kultuuripärandi ja üksikisiku omavahelist suhet. See on katse pühitseda inimlikkust loo jutustamise ja selle kuulamise akti kaudu. Nagu muinasjutuvestja või unejuttu lugev lapsevanem, pajatab „Pantheon” publikule sellest, kuidas väikestes asjades saavad kokku suured lood. Esietendus 27. jaanuaril Von Krahli Teatris.


Ehkki kõikvõimalikud hõisked ja juubeldused Eesti raamatu aasta algamise puhul kõlavad üle Maarjamaa juba (vähemalt) jaanuari algusest peale, avatakse see päris ametlikult ja pidulikult Tartus 30. jaanuaril. Päikesetõusul kuulutatakse esiteks Kristjan Jaak Petersoni kuju juures välja aasta kirjandusõpetaja, järgneb programm Tartu Ülikooli raamatukogus, sh Utoopia Saatkonna „Eesti raamat 1000”, konverents „Eesti raamat 500” ning näituse „Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni” avamine. Õhtuseid pidustusi võõrustab Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubi Salong.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürileht TV aastalõpusaade
1 min

Müürileht TV aastalõpusaade

Müürileht TV aastalõpusaates on residentide Henri Särekanno ja Liisbeth Horni külalisteks kultuuriminister Heidy Purga, filmirežissöör Ivar Murd, kultuurikorraldaja ja DJ Tanel Mütt, kuraator-projektijuht Evelyn Raudsepp ja Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, kes vaatavad otsa möödunud kultuuriaastale. Lisaks kuuleb saates ennustusi Delfi Oraaklilt.
Paul Lepasson: Koos Genialistide Klubiga kustutaksime suure osa oma tulevikust
Paul Lepasson. Foto: erakogu
Paul Lepasson.
8 min

Paul Lepasson: Koos Genialistide Klubiga kustutaksime suure osa oma tulevikust

Genialistide Klubi kogukonna- ja arendusprojektide juht Paul Lepasson kirjutab, kuidas subkultuurimaja sulgemine uuristaks haigutava augu ka Tartu kultuurielu motivatsiooni- ja ideedekukrusse. Algselt sotsiaalmeedias ilmunud postitus ilmub autori loal muutmata kujul.
Müürilehe loetuimad artiklid 2024. aastal

Müürilehe loetuimad artiklid 2024. aastal

Taas on aeg vaadata tagasi möödunud aastaringile ja teha põhjapanevaid kokkuvõtteid. Mis teemad ja autorid huvitasid Müürilehe veebilugejaid lõppenud aastal enim? Paistab, et peamise märksõnana saab välja tuua vana hea klassiküsimuse!
Müürileht