Hiljuti Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus avatud helikunsti näituse „Sõna saab heli” raames kutsusime ankeedivaibale oma uusi teoseid eksponeerivatest Eesti helikunstnikest neli.

Kuuled „helikunst”, mõtled…?

…on see muusika, on see kunst? Helikunsti definitsioon on üsna laialivalguv ja tähendab eri valdkondade ja koolkondade jaoks eri asju, eriti Eestis, kus sama sõna kasutavad nii professionaalsed heliloojad, kes tegelevad helide organiseerimise-komponeerimisega, kui ka praktiseerivad kunstnikud, kelle taust ja väljaõpe jäävad pigem visuaalse kunsti konteksti. Inglise keeles näivad terminil „sound art” siiski pisut spetsiifilisemad piirid olevat ja enamasti tähistab see heli kui materjali kasutamist oma loomeprotsessis.

Sinu eeskujud, inspiratsioon?

Inspiratsioon tuleb enamasti väljastpoolt. Helid, keskkonnad, ruumid, aistingud ja seosed pakuvad inspiratsiooni.

Viimane hea kaasaegse kunsti elamus?

Timo Tootsi isikunäitus „Luba kõik küpsised” Tartu Kunstimajas, mis oli mahukas ülevaatenäitus, kus teosed vaatlesid andmete kasutamise eetikat, meediatarbimise ja -sõltuvuse ohte meie ümber, tehnoloogilisi arenguid ja sellega kaasnevaid võimalikke riske ja düstoopiaid omal mängulisel moel.

Millest saad aru, millest ei saa aru (kunstis või elus üldse)?

Ei saa aru, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha, ja olen aru saanud, et kes ei tööta, see ei söö.