Okupatsioonide muuseumisse jõuab rahvusvaheline rändnäitus romade holokaustist

Neljapäeval, 11. mail kell 17 avab Okupatsioonide muuseum koostöös Soome Rahvusvahelise Loovkultuuri Keskusega DROM rändnäituse „Miranda – mustlaste holokaustˮ.

Neljapäeval, 11. mail kell 17 avab Okupatsioonide muuseum koostöös Soome Rahvusvahelise Loovkultuuri Keskusega DROM rändnäituse „Miranda – mustlaste holokaustˮ.

Pilt näituselt „Miranda – mustlaste holokaust”

Pilt näituselt „Miranda – mustlaste holokaust”

Holokausti käigus hukkus neljandik kuni pool Euroopa romadest. Näitus kõneleb mustlastüdrukust Mirandast – tema rõõmsast lapsepõlvest Tšehhoslovakkia väikelinnas, karmist vangistusest Teise maailmasõja aegses Natsi-Saksamaa koonduslaagris ning holokaustis ellujäämisest. Tema lugu on meeldetuletus unustusse jäänud romade saatusest Teises maailmasõjas.

„Holokaust on Euroopa lähiajaloo üks võikamaid momente, kui inimlikkuse defitsiit oli totaalne. Romad olid juutide kõrval Hitleri inimvaenuliku ideoloogia teine peamine sihtmärk ning Eesti alad olid paraku kurvaks näiteks selle ideoloogia pea täielikust õnnestumisest – Saksa okupatsiooni aastatel hävitati suurem osa siinsest roma ja juudi kogukonnast. Miranda lugu visualiseerib eredalt toimepandud koledusi, kuid samas ka inimhinge avarust,ˮ selgitas Okupatsioonide muuseumi näituste juht Sander Jürisson.

Näituse autor Veijo Baltzar kõneleb holokaustist romade perspektiivist, kuid mitte kannatustest, vaid otsustest ja tegudest, mis viisid tuhandete inimeste hukkamiseni. Veijo Baltzar on tunnustatud kunstnik, lavastaja, kirjanik, õppejõud ning Soome romade kogukonna eestvedaja.

Näitus rändab järgneva pooleteise aasta jooksul 18 Euroopa riigis ning jääb Okupatsioonide muuseumis avatuks 1. oktoobrini 2017.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Mustlased kui perifeerne kogukond
Annika Haas Mustlased 4
,
2 min

Mustlased kui perifeerne kogukond

Pärast keeleteadlast Paul Aristet, keda Eesti vanema põlvkonna romad siiani hellitavalt valgeks mustlaseks nimetavad, on selle väikese ja omaette hoidva kogukonna uurimine olnud siinmail juhuslik ja kaootiline. On küll kirjutatud paar magistritööd, mis jäävad paraku laiema üldsuse eest varju, ja ajakirjanduses vilksatab aeg-ajalt mõni…
Võõras omade seas
Võõras omade seas. Kaader filmist
Kaader filmist
5 min

Võõras omade seas

Täna õhtul linastub Tartu Elektriteatris Prima Vista filmiprogrammis mängufilm „Papusza”, mis viib meid nimitegelasest mustlasluuletaja kannul Poola-Ukraina piirialade romade keskele.
Maailmafilm kui teistsugususe maaletooja
Saami räppar SlinCraze lapsena. Kaader filmi „Arktika superstaar” treilerist
7 min

Maailmafilm kui teistsugususe maaletooja

Visuaalantropoloog Tanel Saimre annab ülevaate äsjalõppenud Maailmafilmi festivalist, mille filmid eksootilistest kohtadest, inimestest, olukordadest on korraga nii harivad kui ka emotsionaalselt laetud.
Müürileht