„Oleviku ankeet” on Müürilehe ringküsitlus, mis uurib, kuidas tuksub süda oleviku rinnakorvis.

Illustratsioon: Andrei Kedrin, foto: Philipp Ottendoerfer

Millal algas tänapäev?

Kell 1 öösel, siis kell 3 öösel, siis kell 8 hommikul.

Mis on su keskmine ööpäevane ekraaniaeg?

Kas kuulamine läheb arvesse? Igal juhul mitu tundi vist.

Kas elu ilma ekraanita on üldse elu?

On-on.

Mis ei saa piisavalt tähelepanu?

Ikka looduslike ökosüsteemide kadumine ja lõpmatu reostus. Meil on ainult üks väike õrn planeet, kurat.

Kui peaksid kirjeldama nüüdisaega paari lausega, siis…

The horror.

Mis nüüdisaja nähtus sinus enim hämmeldust tekitab?

Infomullide moonutav dünaamika ja nende ühiskondlikud efektid.

Mis sind kõige rohkem kohutab?

Paljude inimeste empaatiavõime olematus.

Mis muutust oled pikalt oodanud?

Päevavalguse tagasitulekut.

Mis on olnud sinu jaoks viimase aasta olulisim hetk?

Kahjuks Ukrainas toimuv sõda, Gazas toimuv sõda. Jälgin neid rohkem kui kultuurisündmusi. Minu jaoks algas see hetk veebruaris 2022. aastal ja kestab siiamaani, selline hall raske tunne, mis on iga päeva taustal.

Mille/kelle tagasitulekut sa pelgad ja, vastupidi, tervitad?

Pelgan indie sleaze’i esteetika, tervitan indie sleaze’i muusika tagasitulekut (mäletate Santigoldi?).

Mis on sinu eelistatuim core?

Olen pigem wave’i tüüpi inimene :P.

Mis on sinu hiljutine lemmikmeem?

It’s So Over / We’re So Back.

Mis on enim ülekasutatud sõna või fraas?

Elon Musk.

Pane ühe oma pleilisti laulud shuffle’iga mängima. Nüüd liigu järgmisele loole. Selle pealkiri on su elu moto. Mis see on? 

„Morning Splendor” by Pauline Anna Storm.

„New Again” by Ana Caprix.

Need tulid teineteise järgi – liiga hea kombinatsioon, liiga keeruline valikut teha.

Mis refrään su peast ei lahku?

„T-rex, T-rex” (lastelaul).

Mis ismiga iseloomustaksid nüüdisaega?

Nartsissismiga.

Mis oleviku nähtus saab keskseks tuleviku kultuurilugudes?

Igasugused slow-motion-kollapsid, mis praegu toimuvad, aga mida ei ole otseselt näha.

Mis võib panna meid tulevikus tagasi vaadates piinlikkust tundma?

Plastmass veekogudes, iPadi-lapsed, selfid, ajakirjanduse allakäik, „please like, subscribe and share”, Taylor Swift ja palju muid asju.

Mis on tänapäeva tüvitekst?

html.

Mis oleviku nähtus ei vääri sellele pühendatud tähemärke?

Tähed ongi selline potentsiaalselt lõpmatu ressurss, nende vääritu kasutamine viib võib-olla millegi huvitava juurde.

Oleviku mõtestamiseks soovitan…

Mõelda omaenda positsioonist ajaloos, ühiskonnas, infosfääris, keskkonnas jne.

Milleks Eesti ühiskond pole veel valmis?

Eurovisioni lõpuks.

Miks pidid ennast viimati tsenseerima?

Pidin mõtlema, kas ja kuidas osaleda kultuuriüritusel Saksamaal.

Millal tajusid viimati kultuuri ühiskondlikku kaalu?

Sain sugulaste käest teada Estookini ja Rebeca Parbuse projektist „Hetk”, mis tekitas olulise diskussiooni. Ei tea, kas tegemist on kaalu või pigem täpsusega – need pildid tekitasid inimestes väga tugevaid emotsioone.

Kas oled oma ajast ees, taga või sellega sünkroonis?

Praegu vist taga, pidin selle eesolemise jälitamisest loobuma.

Kus sa tahaksid praegu olla?

Perekonnaga rannas ilma ekraanideta (ikka refrääniga „T-rex, T-rex”).

Katja Novitskova on Tallinnast pärit kunstnik, kes elab ja töötab Amsterdamis. Eelmise aasta sügisel toimus Temnikova & Kasela galeriis tema isikunäitus „Suvaline mets / Random Forest / Случайный лес”. Aastal 2017 esindas ta Eestit Veneetsia biennaalil.