Koos üritustesarja Sonic Impact naasmisega HALLi, saabub 17. novembril taas Tallinnasse prantsuse elektro ja EBMi produtsent Millimetric! Enne oma live-show’d rääkis ta meile oma produktsiooniprotsessist, uuest ja vanast tehnoloogiast ning elektroonilise muusika olevikust.

Oled nüüdseks Millimetricu nime all muusikat teinud üle kahekümne aasta. Kuivõrd on selle aja jooksul muutunud sinu lugude loomise ja produtseerimise viis?

Tänapäeval on tehnoloogia tõepoolest arenenud nii palju, et mu lähenemine muusikale on samuti muutunud. Päris alguses, kui olin 16-aastane, kasutasin ATARI arvutit ja salvestasin oma lugusid 4-rajalise magnetofoni peale. Tol ajal oli meil vähem võimalusi, kuid arvan, et eksperimenteerisime palju rohkem kui praegu. Muusikale lähenemine oli palju vaistlikum ja mõtlematum. Tänapäeval on nii palju võimalusi (uuesti välja antud vanaaegsed süntesaatorid, tasuta VST pluginad), et mõnikord tunnen end selle tohutu valikute hulga sisse äraeksinuna… Seepärast piirdun kindlate masinate ja efektidega. Ma olen nii uudishimulik, et vahel on mul raske uudsetele asjadele vastu panna ja ma ei kasuta veel loomiseks tehisintellekti, mis mulle veidi hirmu tekitab (naerab).

Mida pead absoluutselt kõige olulisemaks osaks Millimetricu loo anatoomiast?

Loomise alguspunkt on alati mõne heli, hääle või sõna emotsioon… Pärast seda toimub loo ülesehitamine loomulikult, natuke nagu teadvusetus seisundis. Tehnilise poole pealt alustan tavaliselt bassikäigu loomisest ja ehitan järk-järgult kõik muu. Peale anatoomia on mu jaoks ülioluline, et heli ei kõlaks liiga puhtalt, digitaalselt või tehislikult.

Mis inspireerib teemasid su muusikas?

Mind liigutab sügavalt see, mida uudistes näen, kõik, mis täna meie maailmas toimub – sõjad, inimlik hullus, ebaõiglus, jälgimine tehnoloogia abil, mis meenutab mulle kohati Suure Venna maailma. Aga olen ka väga inspireeritud vanade 1950ndatest pärit ulmefilmide temaatikast.

Kumba naudid rohkem, muusika loomist stuudios või selle ettekandmist elavas esituses?

Need kaks lähenemist on väga erinevad, aga armastan mõlemaid. Luues oled üksi, alustad tühjalt lehelt, proovid, eksperimenteerid, ja järk-järgult ehitad midagi, mis sulle meeldib. Esinemisteks kasutad fragmente sellest, mida oled juba teinud, et taasluua uus adaptatsioon olemasolevast ja jagada seda publikuga, mis on minu jaoks kõige olulisem asi – publiku emotsiooni püüdmine.

Sinu muusikalised juured ulatuvad skeenesse, kus bändid ja artistid kipuvad olema vägagi kursis suunaga, milles tehnoloogia liigub, peaaegu ideoloogilisel tasemel. Kas leiad inspiratsiooni praeguse aja tehnoloogilistest arengutest?

Kuigi kasutan täna palju vanaaegseid süntesaatoreid, näiteks ARP Odyssey, Korg MS 20 või Crumar BIT99, on raske vastu panna uue tehnoloogia võlule, nagu enne mainisin. Vanaaegsetel instrumentidel on midagi, mida uutel masinatel kunagi olema ei saa – heli tekstuur, kohalolu ja ebatäiuslikkused. Kuigi peab tunnistama, et tänapäeval on saadaval väga häid uusi versioone vanadest masinatest. Mõtlen konkreetselt Saksa tooteid nagu Behringer. Mulle tundub alati veider ühendada USB versiooni vanast sündist (naerab).

Sajandivahetusest saati on elektroonilise muusika „popilikum” pool liikunud futurismist nostalgiasse. Kuidas sa sellesse suhtud? Kas oled nostalgiline inimene?

Maailm koosneb tsüklitest – tootetsükkel, trenditsükkel… Vastab vägagi tõele, et oleme täna liikunud futuristliku visiooni juurest nostalgilise juurde, ja seda on tõepoolest ka kuulda, näiteks vanade süntesaatorite uutes versioonides ja telesarjades. Ma arvan, et paljud inimesed fännavad ütlust „varem oli parem”. Ma olen ka mingil määral selline, aga selge on see, et tänapäeval saadaval olevad tööriistad, lisaks vanadele, lubavad meil loomeprotsessis palju aega kokku hoida. Me elame kiirustavas maailmas, aga minu jaoks on vaatamata kõigele oluline säilitada mineviku väärtust.

Kas midagi konkreetset on praeguses põrandaaluse elektroonilise muusika skeenes su tähelepanu püüdnud?

Ma arvan, et põrandaalune skeene pole kunagi olnud nii elav. Esile on kerkimas ja tohutut talenti näitamas uued produtsendid, kes on mõjutatud elektroonilise muusika stiilidest nagu new wave, Italo disco või 80ndate EBM. Märkimisväärne on selliste plaadifirmade tõus nagu Detriti Records, mis hõlmab originaalseid ja kõrge kvaliteediga artiste. Tunnen selle kõigega tugevat sidet. Veel on mind tabanud vanade bändide taastulemine, näiteks Marseille’s tegutsev bänd Martin Dupont (grupp 80ndatest, mis on mind oluliselt mõjutanud), mis pärast mitmekümneaastast pausi läks 2023. aastal USA tuurile! See on fantastiline!

Oled Tallinnas korra varem esinenud, aastal 2011. Kui palju sa sellest mäletad? Kas tead midagi oma seekordse esinemiskoha HALLi kohta?

Jah, mäletan sooja vastuvõttu organiseerijate ja publiku poolt ning loodan, et nad nautisid mu muusikat. Mul on siiralt väga hea meel taas Eestisse esinema tulla! Mis mulle veel silma jäi, oli Depeche Mode’i baar! Meil seda Prantsusmaal pole! Ma ei tea eriti palju HALLi kohta, aga mu sõber Bloody Mary, kes seal hiljuti mängis, on sellest vaid head rääkinud! 

Viimaks, kuna me kõik armastame loendeid, siis nimeta viis enda jaoks kõige olulisemat albumit.

Martin Dupont „Just Because”
DAF „Alles ist gut”
Liaisons Dangereuses „Liaisons Dangereuses”
LFO „Frequencies”
Dopplereffekt „Gesamtkunstwerk”

Ja veel… Aitäh.

Üritus Facebookis

Intervjuu ilmus algselt inglise keeles Beats From The Vaulti kodulehel