Ööülikool. Viivi Luik „Vale mitu olekut”

Luuletaja ja kirjanik Viivi Luik kõneleb oma Ööülikooli loengus mitmepalgelisest valest tänapäeva ühiskonnas: „„Kui tahad maailmas selgusele jõuda, õpi tundma iseennast,” ütlevad kõik, kes inimesest midagi teavad. Samad sõnad võib ka pea peale pöörata ja öelda: „Kui tahad iseendas selgusele jõuda, õpi tundma maailma.””

Luuletaja ja kirjanik Viivi Luik kõneleb oma Ööülikooli loengus mitmepalgelisest valest tänapäeva ühiskonnas: „„Kui tahad maailmas selgusele jõuda, õpi tundma iseennast,” ütlevad kõik, kes inimesest midagi teavad. Samad sõnad võib ka pea peale pöörata ja öelda: „Kui tahad iseendas selgusele jõuda, õpi tundma maailma.””

Viivi Luik

Viivi Luik

Ta jätkab: „Sest kui maailm järsult muutub, on see märk sellest, et inimeses on midagi järsult muutunud. Mis siis on praegu inimeses muutunud, et ta nii laiahaardeliselt valetab ja kõige pöörasemaid valesid usub? Sellest on juba paljud rääkinud, et maailm muutus virtuaalseks ja et kohe tekkis maailma ka uus inimese tüüp.”

Oma Eestist eemaloleku aastate jooksul koges kirjanik, kui erinev paistab see Eesti, mille kohta saab teateid meediakanalitest, sellest Eestist, mis on tegelikult olemas: „Kui pole mitu kuud Eestis käinud ja päris Eestit näinud, siis tundub, et seal vedeleb igas kraavis mõni surnud mees; et seal otsivad lapsed prügikastist süüa; koerakarjad murravad inimesi maha; poeg lööb isale kirvega pähe; arstid tapavad patsiente; kiirabi keeldub kohale tulemast; buss sõidab peatusest mööda ja ajab koolilapse alla; igas majaühistus on mõni napakas vanaeit, kes peab oma korteris 50 kassi ja 20 koera; restoranis sülitab kokk sulle taldrikusse; rahvas igatseb sovetiaega tagasi; maaelu on hävitatud jne. Kuid kui tuled ise kohale ja näed kõike seda asja oma silmaga, satud kõigepealt segadusse, sest miski ei vasta n-ö tõele – sa ei näe üheski majas seda napakat vanaeite oma kassikarjaga; kuskil pole näha seda kirvega poega, kes tahab isale pähe lüüa; kui kutsud kiirabi, imestad kiiruse ja osavõtlikkuse üle. Lühidalt öeldes – Eesti meediakanalid olid mulle kõik need aastad valetanud. Nad olid välja noppinud ebatavalisi juhtumeid, mida tuleb ette igal maal ja olid nende abil loonud pildi ühest hoopis teistsugusest maast, kui see, mis on tegelikult. Tuli välja, et klikiajakirjandus ajas oma asja ja oli raha peal väljas – pani müüki oma n-ö lihase ema ehk kodumaa. Sest mis see raha eest laimamine siis muud on kui müükipanek.”

Loengut kuula täies mahus siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kohaloleku kunst – Intervjuu Tõnu Õnnepaluga
Foto: Virge Viertek
21 min

Kohaloleku kunst – Intervjuu Tõnu Õnnepaluga

„Kunstis on samamoodi nagu eluski: enamasti on ta tõesti igav. Suured hetked on harvad. Või mis suured nad muidu enam oleksid. Teatris juhtuvad nad vahel proovides, harva ka etendustel.”
Juhtkiri: edukultuse varjupool
Helen Tammemäe. Foto: Renee Altrov
3 min

Juhtkiri: edukultuse varjupool

Meie riiki, kultuuri ja iseseisvust ei ohusta niivõrd mõni siiasattunud asüülipõgenik või siin pere loov väljamaalasest valdkonnaspetsialist, homoseksuaal või vene keelt emakeelena kõnelev eestlane, vaid peaasjalikult need, kes ei oska maailma ja endast erinevate inimestega tervemõistuslikult suhestuda – seda hoolimata nende nahavärvist, usulisest kuuluvusest,…
Riskiühiskonnast superriskiühiskonda
Illustratsioon: Vahram Muradyan

Riskiühiskonnast superriskiühiskonda

Iga uus teadmine toob endaga kaasa aina laieneva silmapiiri sellest, mida me veel ei tea, ning teadmatusest sünnivad üha suuremad riskid – võimalikud mustad stsenaariumid, mille ärahoidmiseks tuleb teha ettenägelikke samme.
Müürileht