Päevakommentaar: Mitte enam müüjatüdrukutest ja emmedest

See aasta on ka sisepoliitiliselt alanud hoopis teistmoodi kui mõnedki eelmised. Võiks ju mõelda, et kui see paariaastane Jüri Ratase teise valitsuse nimeline fopaa oleks üldse ära jäänud ja juba 2019. aasta kevadel oleks Kaja Kallas esimese naisena Eesti ajaloos valitsuse moodustanud, oleks kõik 100% paremini. Aga päris nii lihtne asi arvatavasti muidugi ei ole.


See aasta on ka sisepoliitiliselt alanud hoopis teistmoodi kui mõnedki eelmised. Võiks ju mõelda, et kui see paariaastane Jüri Ratase teise valitsuse nimeline fopaa oleks üldse ära jäänud ja juba 2019. aasta kevadel oleks Kaja Kallas esimese naisena Eesti ajaloos valitsuse moodustanud, oleks kõik 100% paremini. Aga päris nii lihtne asi arvatavasti muidugi ei ole.

Maia Tammjärv. Foto: Priit Mürk
Maia Tammjärv.

Kui jätta korraks kõrvale muud asjaolud ja vaadelda valitsuse (pretsedenditult eeskujulikku) soolist jaotumist, hiilib mõte küll sellele, et 2019. aasta kevadel ei oleks see pruukinud just niisugune olla. Muu hulgas ei tohiks siinkohal küllap alahinnata ka Soome mõju, kus 2019. aasta detsembris moodustatud „(noorte) naiste valitsus” koheselt ka Eesti ja ülejäänud maailma meedias valju positiivset tagasisidet sai. Plärtsujatest ja mossitajatest jäigi ainsana silma meie endine siseminister, kelle Sanna Marini suunaline müüjatüdruku-kommentaar andis aimu, et noored naised talle isiklikult nähtavasti koledat ohtu kujutavad.

Tänane Kaja Kallase valitsus paistab aga olevat ühelt poolt põhjanaabritelt õppinud, kaua ei lasknud oodata end ka rõõmuhõisked jm positiivsed reaktsioonid. Esiteks töötas algusest peale väga hästi Kallase-Repsi tandem juba pildina, aga veidi hiljem lendas kaugele ka loosung, mille kohaselt Eesti on ainus riik maailmas, kus president, peaminister ja „pool valitsust” on naised. Pead ei saa muidugi anda, aga vaevalt et 2019. kevadel oleks meil just sellised prioriteedid (ja/või säärast julgust) olnud. Pilt oli lihtsalt teine.

Muidugi ei ole asi ainult Soome eeskujus, küllap aitas ka just see Jüri Ratase poolt valitsusse toodud räuskav ja vähemusvaenulik onu Heinode seltskond näha, et vaja on olulist muutust. Mul isiklikult on väga hea meel, et see muutus on just naise nägu. Ehkki sooline kuuluvus ei anna mõistagi mingisugust automaatset garantiid peaaegu millekski, olen siiski päris veendunud, et lisaks muule aitab sooline mitmekülgsus ametisse astuval valitsusel häid otsuseid vastu võtta.

Kui nüüd (mh naljatamisi) EKRE sõnavara kasutamine ehk „emmede valitsusest” seletamine täiesti ära lõpetataks, oleks asjad juba veelgi paremini.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Alari Rammo: Miks ma ei taha teada, kes SAPTK-i rahastab
7 min

Alari Rammo: Miks ma ei taha teada, kes SAPTK-i rahastab

Valmiva valitsuse uitmõte kohustada sadu vabaühendusi endile annetanute nimed avalikuks tegema on ohtlik. Seni on jutt käinud justkui poliitikat mõjutavate vabaühenduste puistamisest, aga need pole üksnes SAPTK ja Salk, vaid selliseid on kümneid ja sadu: kõik ettevõtjate liidud, puuetega…
Päevakommentaar: Kaks aastat kestnud õuduse lõpp
Henri Kõiv.
2 min

Päevakommentaar: Kaks aastat kestnud õuduse lõpp

Kaks aastat on EKRE justkui sangpommina Eesti arengut pärssinud. Tulemuseks on paigaltammumine ning mitmes valdkonnas ka taandareng.
Päevakommentaar: Argipäeva väärtus
Mariliis Mõttus. Foto: Aleksander Kelpman
Mariliis Mõttus.
2 min

Päevakommentaar: Argipäeva väärtus

Hinnakem argipäeva ja juhuslikkust ühes sellega – isegi kui tundub, et maailm on seisma jäänud, juhtub elu meie ümber kogu aeg.
Müürileht