Müürileht

Sõprus on nähtus, mida enamik inimesi on oma elu jooksul korduvalt kogenud, ja see on vorminud isiklikke seisukohti seoses sõpruse olemusega. Individuaalse kogemuse tõttu on tekkinud sõprusest mitmeid arusaamasid. Alljärgnev on samuti üks võimalikest vaatenurkadest, mille eesmärk on välja tuua, miks see suhte liik üldse oluline on.

Darwinist lähtuvalt on evolutsiooni mõistetud karmi olelusvõitlusena. Evolutsiooniteooriast pärit arusaamad on kandunud üle ja kinnistunud ka ühiskonna mõistmise kontekstis. Selle käigus on jäänud varju evolutsiooni tähtsaim tõukejõud – vastastikune abi. Kui ignoreerime püsivalt vastastikuse abi ülekaalukat rolli, juhindudes samal ajal olelusvõitluse doktriinist, satub meie tsivilisatsioon ohtlikku olukorda.

Reaktsioonid, mis järgnesid keskkonnaministri otsusele suurendada raiemahtusid, ilmestavad sügavalt juurdunud väärarusaamu majanduse, ühiskonna ja keskkonna omavahelistest suhetest.

Ligi 30 maailma riigis on omistatud loodusele juriidiline agentsus ja tagatud peamised konstitutsioonilised õigused. Need arengud panevad paratamatult küsima, mis kujul peaks legaalse staatuse saanud emake Maa kandma ka vastutust. Kas loodust peaks saama kohtusse kaevata?

Kui asüülitaotluse põhjuseks on sõja asemel üleujutus, põud või maastikupõleng, võib taotlus rahuldamata jääda, sest iga hädaolukord ei taga seaduse silmis sugugi rahvusvahelist kaitset. Keskkonnapagulased kogevad süsteemset diskrimineerimist paraku nii piiripunktis kui ka kodumaal.

Olgu kõne all sõda, kliimamuutused või terrorism – nali on nende kõigi puhul omal kohal, aidates kergendada meelt, tõsta moraali ning paljastada võimu variserlikkust ja ahnust.

Tänapäeva inimest ei ohusta mitte teadmiste puudus, vaid nende üleküllus. Ülekülluse tekitamisega näevad sageli vaeva terved tööstusharud, mille elujõulisus sõltub nende suutlikkusest manipuleerida uute teadmiste loomist ja summutada ebameeldivate faktide levikut.

Vabariigi aastapäeva lähenedes tasub mõelda, kuidas panna rahvusriigi enesekirjeldus ehk suur lugu võitlusest, võidust ja progressist sobituma keskkonnakriiside kontekstiga, mis asetab rahvusriikidele ressursside ületarbija ja globaalses ületootmises osalejana hoopis süükoorma.

Jaanuar on lubaduste andmise aeg. Miks mitte lubada seekord võtta otsustavalt käsile keskkonnasport või jääda püsivalt tarbimisdieedile? Lennukamalt unistajad vaatavad siinkohal oma ninaotsast kaugemale, andes oma lubadusega panuse poliitilise ummikseisu ületamisse.

Marss on kodanlik ja iganenud vastupanu vorm. Teadmistest ja loosungitest on kasvanud kliimakriisi pärast muretsevate aktivistide jaoks välja praktikad, mida tuntakse vägivallatu vastupanuna.

Ida-Viru on uue põlvkonna Klondike, kus endistest põlevkivikarjääridest on saanud seikluspargid ja rikastusvabrikutest muuseumid. Võlumaa, mida saab parandada ja muuta, kuhu on hea viia keskustest kõikvõimalikke idapärasest eksootikast ja esteetikast inspireeritud kultuurisündmusi alates Tartu Uue Teatri „Kremli ööbikutest” kuni Nublu „Für Oksanani”.

Kui soovime ühiskonda, mis baseerub teistega arvestamisel, teadlikkusel ja hoolivusel, tuleks selle poole liikumist alustada kogukondadest. Nendega ei tohiks aga liituda mitte iseendale ja oma lähedastele parema äraelamise tagamiseks, vaid selleks, et üheskoos kasvada.