Müürileht

Piret Karro luuletab sõpradest ja olulistest asjadest kaugemal ja lähemal ning sellest, kuidas ehitada tunnetele maja.

Kui keegi kasutab avalikes aruteludes mõistet „hüsteeria”, võib olla üsna kindel, et tema eesmärk on käsitletavat teemat trivialiseerida ja edasine arutelu sulgeda. Eriti levinud on selline praktika naistevastasest vägivallast rääkides.

Pühapäeval toimusid Ungaris kohaliku omavalitsuse valimised, mille tulemusel võitis Budapestis opositsioon. See on esimene kord kümne aasta jooksul, kui Fideszi kandidaatide toetus on sellises ulatuses vastastele alla jäänud.

Neoliberalismi vundamendiks on Ida-Euroopas zombisotsialism ehk nõukogude võimuga seostuva ajaloolise trauma teadlik meenutamine turupõhise majandusmudeli ülimuslikkuse tõestamiseks. See hirmunarratiiv summutab vajalikku arutelu kapitalismi kitsaskohtadest.

Septembris kirjutas sel sügisel Kesk-Euroopa Ülikoolis (CEU) soouringute magistriõppesse astunud Piret Karro Müürilehe veergudel valitsuse plaanist kõnealune õppekava sulgeda. Nüüd on seadus jõustunud ning õppeasutus on ette võtnud tee kolida akadeemia Budapestist Viini.

See, kuidas Ungari riigipea Kesk-Euroopa Ülikooli saboteerib, illustreerib, milliseid võtteid on üks autokraatiasse nihkuv valitsus valmis oma võimu kinnistamiseks rakendama.

Kuidas feministid saaksid osutada vastupanu parasjagu Ida-Euroopa riikides tõusvale natsionalismilainele? Kuna meie ajalugu on seotud ning ühiskondlikud retoorikad on tihtipeale sarnased, on viljakas üheskoos luua ka strateegiaid, et olukorda parandada.

Juulis võib nii Tartu Ülikoolis kui ka EKAs maali erialal tudeerinud kunstnikku näha Tartu Kunstimajas Joanna Hoffmanni kureeritud näitusel, ent tartlasel on ette näidata ka produktsioonikunsti töid arvutimängude vallas.

Maapiirkondade koolid on oma väiksusest olenemata olulised kogukonnakeskused ning sealne õpikeskkond meelitab mõnikord linnalapsigi.

Pühapäeval, 10. juunil algab nädalane kunsti- ja loomefestival Tallinn Art Week, mille programmist leiab ka New Yorgist kodumaad väisava kunstniku ja Eesti kultuurireferendi Jaanika Peerna loomingut.

Nunnudest loomadest natsideni, kirjanduse õppeviisidest brändiloomeni ning matkaradadest idufirmanduseni – semiootikud toovad oma uurimistöös teadmisi koju täpselt nii mitmekesise ampluaaga.

Kui ma ütlen, et lähen maale, siis pean silmas oma vanaema talu Mulgimaal, kus elavad mu vanavanemad ja vanatädi. Kui olen maal, siis internetis (eriti) ei käi, kannan vanaisa vanu dressipükse ning kui õhtul sauna lähen, loetakse sõnad peale, et ärgu ma lasku vanapaganal end kaasa viia.