Müürileht

Sel suvel kasvas kolmes Tartu kesklinna pargis hein põlvini. Tegemist oli 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna Tartu programmi kuuluva algatusega, mille eestvedajad Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt soovivad tuua Tartu kesklinna rikkalikuma elu.

YouTube’is on kogunud miljoneid jälgijaid mees, kes ehitab oma kanalil ilma igasuguste kättesaadavate tehnoloogiliste leiutisteta onne, tulekoldeid ning algelisi jahi- ja tööriistu. ASMRi vibe’iga videod, milles on peamiselt kuulda kividega toksimist, oksade murdmist, tule praksumist ja saviga mäkerdamist.

Inimloomusele on raske vastu vaielda. Kui miski on kodeeritud meie geenidesse, siis igasugune utopistlik katse seda muuta ei saa hästi lõppeda. Henri Kõiv arvab, et klassikalise majandusteooria põhitõdesid ei anta siiski kaasa emapiimaga, vaid neid kultiveeritakse läbivalt erinevate ühiskondlike institutsioonide kaudu.

Tartlaste spontaanne meelsusavaldus LGBT kogukonna toetuseks näitas, et vajadusel osatakse vähemuste kaitseks väärikalt seakisa teha küll.

Ühe mehe pöörane eksperiment on defineerimas paljude jaoks ümber toidu homset päeva. See saab olema mälumisvaba, antisotsiaalne, üksluine ja rangelt funktsionaalne.

Kas 17 000 elanikuga linnas on võimalik püsti panna kõrgtehnoloogiline ettevõtlus? Tööstuslinn Viljandi näitab, et inspireeriv lugu ning põnev toode meelitavad väikelinnadesse tagasi nii investeeringud kui ka oskustööjõu, rääkimata üleüldisest mainekasust.

Taasiseseisvunud Eesti eduloo varjuküljeks on sajad kummituskülad, lagunenud peresuhted, alkoholisurmad, kaugtöö Soomes, üksindus, häbi. See intervjuu on teekaart ilmajäetuse mõistmiseks.

Konservatiivide levinud narratiivi kohaselt käib mööda ülikoole ja sotsiaalmeediat ringi üks tont, kes summutab arutelusid, vaigistab kriitikat ja kirjutab ette, kuidas on kohane kõneleda. See tont on poliitkorrektsus, mis pakub mugavat kattevarju vaenukõneks.

Nende ridade kirjutamise ajal pole EKREIKE koalitsioon veel lõplikku kinnitust saanud, kuid avalikkuse ulatuslikust vastuseisust hoolimata on tunne, et kolmikliidu loomist saab praegu takistada ainult force majeure.

Kui emotsionaalne tohib olla kodanikuaktivist? Ühiskondlikult turbulentsel ajal kodanikuaktivismi puhangute üle reflekteerides pole pääsu ka SAPTKist, hõberemmelgast ega parteikoosolekutest.

Jaanuaris esietendub Vabal Laval noortelavastus „Kuidas öelda jah?”. Seksuaalsuse ja keha suhtes positiivseid hoiakuid edasiandva lavastuse sünnilugu tutvustab lavastaja Tiina Sööt.

Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal peaks rahvusriigist mõtlemine tekitama ülevust, tooma silma härduspisara ja täitma hinge soojusega. Kui mitte muidu, siis just tänavu oleks olnud põhjust kuulata isamaalisi laule, kanda rinnas rukkilillemärki või tutvustada välismaalastele uhkusenoodiga oma kodumaad.