Septembri lõpus ja oktoobri alguses saab kahel õhtul nautida helilooja Philip Glassi aegumatut muusikat, mis sel korral kohtub kaasaegse tantsu, videokunsti ja kandlemänguga.
29. septembril jõuab Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 3. oktoobril Alexela kontserdimajas publiku ette uhiuus lavastus „Dancing Glass”, mis toob lavale Glassi loodud kaksteist klaverietüüdi, seda aga tavapärasest erineval moel. Neljateistkümne rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafi, muusiku ja videokunstniku tõlgenduses on etüüdid saanud uue elu. Nii põimuvad laval üheks elav muusika, tants ja videokunst ning etüüdidest võib leida üllatavaid Aafrika kajasid, Brasiilia choro-, Jaapani koto– ja Türgi sufi muusika värve. Oma värvingu annab Glassi etüüdidele ka kandlemängija Anna-Liisa Eller.
Philip Glass on oma loominguga suutnud ületada piirid niinimetatud kergema ja tõsisema muusika vahel. Philip Glassi enda tee muusikani on olnud üllatav ja käänuline. Tema isa töötas raadioparandajana ja tõi tihtipeale töölt koju kaasa plaate, mida poeg kuulata armastas. Nende hulka kuulusid Šostakovitši, Beethoveni, Schuberti ja teiste klassikute helitööd. Mõnda aega õppis ta ka flööti, kuid jättis pilliõpingud pooleli. Ülikooliõpingutes keskendus Glass matemaatikale ja filosoofiale ja nii oleks võinud temast saada hoopis reaalteadlane, kuid elul olid noore mehega oma plaanid ja 1960. aastatel jõudis ta siiski paiksemalt muusika juurde.
Edasised kümnendid tegid Philip Glassist maailmakuulsa helilooja ning tema loomingut tuntakse hästi nii ooperi-, filmimuusika, klassikalise muusika kui ka popmuusikamaailmas. Philip Glassi ja Robert Wilsoni 1976. aastal ühistööna valminud neljaosaline ooper „Einstein on the Beach” on kirjutanud end uuema ooperiloomingu kullafondi.
Modernse audiovisuaalse lavastuse „Dancing Glass” on produtseerinud Change Performing Arts koos tunnustatud Ameerika koreograafi Lucinda Childsi ja Itaalia muusikaprodutsendi Oscar Pizzoga. Videokunstnikud on Anagoor, Hiroshi Sugimoto, Fabio Cherstich ja Shirin Neshat.
