Plaadiarvustus: Flowdan – Serious Business (Hyperdub Records, 2014)

Flowdan, briti grime-skeene hiiglase Roll Deepi üks liikmetest, avaldas selle aasta juunis oma esimese soolo-EP, mille andis välja Hyperdub. Viimast juhib muide teine elektroonilise muusika maastikul legendi staatusesse kerkinud mees Kode9.

Flowdan, briti grime-skeene hiiglase Roll Deepi üks liikmetest, avaldas selle aasta juunis oma esimese soolo-EP, mille andis välja Hyperdub. Viimast juhib muide teine elektroonilise muusika maastikul legendi staatusesse kerkinud mees Kode9.

Kes grime’ist midagi ei tea, see suure tõenäosusega Flowdani kuulama ei juhtugi. Kes aga žanriga natukenegi tuttav, võib neljaloolise EPga kindlasti rahule jääda. Ja mitte lihtsalt rahule jääda, vaid ka midagi värsket kuulda. Flowdan ajab täiesti oma asja – see pole otseselt grime ega päris dubstep. Kõik neli lugu on teinud erinevad produtsendid – Footsie, The Bug, Coki ja Masro –, kes toovad kaasa neile omase helijoone, mis koos Flowdani madala häälesagedusega võimsalt kombineerub. Tulemuseks on saund, mida võib omistada ainult talle.

Avaträkk „Ambush” loob kohe mõnusalt tumeda meeleolu. Järgmise looga „People Power” kutsub lüürik kuulajaid üles revolutsioonile kõrgemate jõudude vastu ja hoiatab kurjade aegade eest, mis meid varitsevad. Illuminaatliku lüürika alla on The Bug loonud ka piisavalt kurjakuulutava ja agressiivse helitöö, mistõttu võibki kõhuõõnes tekkida ootamatu vajadus millegi vastu märatseda. See tung tasuks kindlasti meelde jätta, see on ainult tervitatav. Kõige kurjem on kindlasti Coki käe alt tulnud koostöö „F About”. Aeg-ajalt peaaegu et häirivaks muutuv meloodia laseb arvata, et satutud on just sinu matusele. Jah, sina, kes sa sellest muusikast suuremat ei hooli, ning nüüd lüüakse su mälestuseks paraaditrummi. Ja Flowdan ütleb: „No, my music doesn’t fuck around. And if you don’t like it get the fuck about!”

Viimase tsitaadiga võibki Flowdani esimese sooloteose kokku võtta. Bassine ja tume, ülbe ja geniaalne. Kindlasti tuleks sellise muusika kuulamine keelata imikutele ja nõrganärvilistele. Ülejäänud populatsioon on aga enam kui teretulnud sellest intensiivsest helimaailmast osa saama.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Plaadiarvustus: Jessy Lanza – Pull My Hair Back (Hyperdub, 2013)

Plaadiarvustus: Jessy Lanza – Pull My Hair Back (Hyperdub, 2013)

Ausalt öeldes ei olnud ma kuulnud Jessy Lanza nime kordagi enne seda, kui plaadileibel Hyperdub jagas ühel suvehommikul tema videot loole „Kathy Lee” ja teatas, et annab sügisel välja neiu enda produtseeritud debüütalbumi. Helged sündihelid, biidi rahulik…
Plaadiarvustus: CASisDEAD – The Number 23 (imreallydead, 2013)

Plaadiarvustus: CASisDEAD – The Number 23 (imreallydead, 2013)

Ta kannab maski ning räpib narkootikumidest, relvadest ja nekrofiiliast (tehes seda ühtmoodi hästi nii sündist tihke 140 BPMi kui tolmuse hiphopi-loopi peale).
Plaadiarvustus: W.T.Drones – W.T.Drones (Onesense Music, 2014)

Plaadiarvustus: W.T.Drones – W.T.Drones (Onesense Music, 2014)

W.T.Drones on elektroonikaprojekt, kus eesti produtsendi Ki En Ra nihkes universumi giidiks on ameeriklasest vokalist Anthony Mills. Antud juhul ei tee giid seda unenäolist maailma meile arusaadavamaks, vaid lisab omalt poolt pööritust veelgi juurde. Ja seda kõige paremas…
Müürileht