Garbanotas Bosistas (tõlkes „lokkidega bassist”, leedukate jaoks ka „krutskit täis peaga”), hoiab tugevalt au sees Led Zeppelini, psühhedeelseid 60ndaid ja selle nüüdset taassünnikultuuri. Peale zepeka löövad kohe pähe mõned Tame Impala esimese albumi lood ja vokaal meenutab kohati lausa Janis Joplinit.
Sõites Tallinnast Emajõe Ateenasse, lasin albumil terve tee kedrata ja kogemus oli ehmatavalt hea. Ehmatav seetõttu, et psühhedeelne muusika pole mind kunagi hästi vastu võtnud – ja vastupidi. Kena kuulata küll, aga pole sest päriselt paelutud olnud. Seega oli tegemist siiralt toreda üllatusega ning lood kummitavad nüüd üliväga.
Laulja kõrgemapoolse tämbri ja julge väljenduslaadi ümber luuakse kaasakiskuv ja püsiv toon – kindlapealeminev, usaldusttekitav, sõbraliku kõla ja leebe olemisega. Toon, mis ei tüüta ja lubab sul selle saatel nii kulgeda kui seda üksikasjaliselt süvenedes uurida. Alates väga tugevast avaloost „Trippy Love” kuni lõpu algust markeeriva palani „Places, Planes and Trains” on plaadil priimalt tabatud lugude parim võimalik järjekord ja seega ka mõju kuulajale.
Leedu on minu jaoks muutunud kvaliteetse ja hea uue muusika sünonüümiks. Standardid, mille viimase aja Leedu artistid (Leon Somov, Without Letters, BA. jpt.) üles on kruttinud, pole Garbanotas Bosistast teps mitte kohutanud ja latt ületatakse mugavalt. Album tekitab maheda tunde, ei rusu ja on kerge kuulamine kõige paremas mõttes. Istu ja hinga sisse. Kas siis õhku või midagi värvilisemat.
Garbanotas Bosistas esitleb oma verivärsket plaati 29. mail Sinilinnus ning õhtu teises pooles astub lisaks leedukatele üles Frankie Animal, kellel on samuti põhjust tähistamiseks – täitunud on bändi kolmas sünnipäev.
Plaadiesitluskontserdi lehele Facebookis.
