Mauno Meesiti nimi on tõenäoliselt paremini tuntud ansambli Sinine taga seisva loomingulise jõuna. Sinine on andnud seni välja paar albumit darkwave’i ja industrial’i üllitava saksa plaadifirma Accession Records alt. Uue plaadiga on Meesit oma loomingus kannapöörde teinud. Darkwave’i ja sündielektroonikaga on koomale tõmmatud, et teha ruumi akustilisele, õhuliselt minimalistlikule loomingule.

„Closer”, mille esimesed ideed tekkisid juba kümmekond aastat tagasi, on salvestatud peaasjalikult Berliini, Meesiti praeguse kodulinna, elutubades. Kasutust on leidnud umbes 100 aasta vanune Austria kitarr, 1940ndatest pärit mikrofon ning teisedki vanad instrumendid. Muusik on öelnud, et üritas salvestada laulud nii lähedalt ja vaikselt, et kuulajal tekiks tunne, nagu neid lugusid esitataks tema kõrval – sellest intiimsusest ka albumi nimi.

Esimesel kuulamisel lihtsate arvutikõlaritega jäi „Closer” kaugeks, kõrvaklappidega oli tulemus parem. Siit ka soovitus: plaati tasub kuulata „muust maailmast eraldatuna”, olgu siis klappide või hea helisüsteemiga. Mõtlikust ja korduvate motiividega lo-fi-helikeelest võib aimata, et Meesitit on mõjutanud nn „undamismuusika” (drone music), eksperimentaal-indie ja ka ambient. Siniselegi omane tume üldmulje pole kadunud, aga tulemus on kindlasti mõjusam kui bändi elektropopp. „Closer” pole lihtne uina-muina soigumine, millest mööda vaadata, vaid eesti muusikas pigem uudne üllitis, mis seni tegemata on olnud. Kui midagi ette heita, siis ehk seda, et lüürika ei üllata eriti (v.a Allan Vainolaga kahasse lauldud „Sõnumid”) ja läbivalt vaoshoitud muusika võib vastava meeleolu puudumisel igavaks muutuda.

Laulmine pole Meesiti tugevaim külg, aga hoolimata sellest mõjub tema vokaal veenvalt, hääles on ambivalentsust – tihti pole aru saada, kas laulja on 30- või 70-aastane. Kuulates käis läbi mõte, et oleks justkui vaese mehe Johnny Cash (ja seda mitte halvas mõttes), ning mitmeid paralleele tekkis just madalamalt lauldud lugudes. Tolmune ja veidi häälest ära on ka klaveri ning kitarri saund (tõenäoliselt teadlikult), aga kokkuvõttes sulanduvad needki hästi tervikuks, kus asjad on „omal kohal”.