Plaadiarvustus: Weekend Guitar Trio, Toyah Willcox, Jan Bang – Live At Kings Place (Weekend Guitar Trio 2013)

Kes või mis on kakskümmend aastat Weekend Guitar Triot?

Kes või mis on kakskümmend aastat Weekend Guitar Triot?

Olimar Kallase koomiksitegelased, kes on joonistatud pildi asemel helisse. Nad lihtsalt ei püsi paigal, nad peavad seiklema, uitlema, vääratama peaaegu alla heliilma teravatelt äärtelt, et siis ometi mingi ühise nalja läbi taas uutele avarmaastikele, kärestikele ja soosaartele päästetud saada. Või siis on nad Naksitrallid kõrvadevahelises kosmoses? Dalí, Buñuel ja Lorca Saalomoni lauda otsimas? Või ikka kolm eesti meest kitarritaguses maailmas, kus võib kokku sattuda ka norra elektrooniku Jan Bangi ning briti kiiksvokalisti Toyah Willcoxiga, nii et sellest saab ühine kontsert Londonis 2011. aasta veebruaris. Ja mõni aasta hiljem selline plaat.

Mis on ühtaegu ilus ja ärritav – Toyah’ tämber on enamasti mahe (harvaks on jäänud ta 1980ndate alguse edetabelipäevade põrpiv klähvimine), ent sõnad teravad; ta hiilib häälega ihusse kui kass kõrgesse rohtu ning heli ta ümber tilgub, kääksub ja nõriseb. Mingi hüppeks valmistumise pinge on ses kõiges ja see hoiab kuulamas, isegi kui/just nii, et õhku ei paiskugi. On ärevamat no-wave-funk’i („Don’t Even Try”, „Break the Mould”), on diamandagalaslikku gootibluusi („Boredom Is a Killer”), aga kandma jääb tunne, et seal, kust nad koos plaadile tagasi tulid, on veel palju kummastavat, mida me kuulates vaevu aimata suudame. Ja mida muud muusikalt tahta?

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Miriko – make me feel (2025)

Miriko – make me feel (2025)

Värskel lühialbumil keerab Miriko julgelt prožektorid põhja ja astub valgusvihku, kuid kaob seeläbi ise nüüdisaegse staadioni-RnB klišeedesse ära.
EiK – lõputu festival (TIKS, 2025)

EiK – lõputu festival (TIKS, 2025)

„lõputu festival” vastab oma pealkirjale – see on elust ja noorusest pulbitsev ning nakatav ja kaasahaarav album.
Maria Faust & The Economics – Rahamaa / Business as Usual (2025)

Maria Faust & The Economics – Rahamaa / Business as Usual (2025)

Fausti „Rahamaa” heliriba viib tagasi aega, mil raha oli taskus rohkem.
Müürileht