Popkultuuriankeet kaardistab ajavaimu ja nähtusi Eesti ning muu maailma kultuuris, õitsegu need siis nurgatagustes või suuremate masside seas. Otsa teeb lahti popdiiva Ines Daferrari.

Mis uut nähtust või juba olemasoleva taastulekut oled maailma mastaabis viimasel ajal täheldanud?

Tundub, et rahvas igatseb pidu, sest klubimuusika ja elektrooniline saund on hakanud viimasel ajal laiemalt populaarsust koguma ning edetabelites on vähem akustilisi kitarrilaule ja südantlõhestavaid klaveriballaade. Olen selle muutuse üle väga õnnelik, kuna kuulan muusikat, mis paneb fantaasia lendama ja kanni võbisema. Melanhoolset muusikat meeldibki mulle pigem siis kuulata, kui süda valutab või pean järjekordselt kuhugi käsunduslepinguga tööle minema.

Mis nähtus domineerib sinu jaoks praegu Eesti kultuuri?

Kuigi olen suur patrioot, pean tõdema, et viimasel ajal pole Eesti kultuur minu jaoks eriti inspireeriv olnud. Praegused staarid on ilusad noored räppivad poisid ja meie popkultuurikeskus on D3 ning see kõik on tegelikult väga okei, aga tahaksin näha midagi teistsugust. Probleem pole minu jaoks eelarves või klubides, vaid lihtsalt selles, et pärast Kerli „Utopiat” pole miski eesti artistidelt mind eriti puudutanud. Aga kultuur arenebki pidevalt ja muudab oma nägu, seega olen kannatlik ja kuulan oma 2013. aasta Kerlit edasi.

Kelle või mille suur fänn sa oled?

Armastan Donatella Versacet. Jumaldan ta välimust, ta blondeeritud juukseid, tugevat silmameiki, ja armastan ta ellusuhtumist. Lisaks austan täielikult tema töörügamist ja kuulan pidevalt halva tujuga ta intervjuusid. Donatella on nagu mu kujuteldav sõbranna. Kui olen keerulises või piinlikus situatsioonis, mõtlen tihti: „Aga mida Donatella minu asemel teeks?” Üleüldiselt vaatan alt üles naistele, kellel on tugev iseloom ja kes inspireerivad teisi tegema midagi uut või teistmoodi, mis võib esialgu tunduda traditsiooniliselt ebadaamilik. No fucks given.

Mis sind praegu popkultuuris kõige rohkem inspireerib või üllatab?

Energia, näiteks inspireerivad mind live-kontserdid. See on minu jaoks väga armas, kui rahvast ja esinejat valdab sama energia, ja laul, mida esitatakse, ärkab kõigi silme ees ellu. Jälgin alati, kuidas esinejad laval liiguvad, kuidas nad rahvaga suhtlevad, kuidas nad reageerivad rahva karjumisele, asjade lavale loopimisele. Minu jaoks on ehk artisti suhtumine – kas ta on agressiivne ja üleolev või hoopis armas kukupai, kes teeb kniksu, kui talle telefoniga piki pead viskad – isegi üllatavam kui tema laulud.

Mis on kõige ootamatum asi, mis on sind popkultuuris viimasel ajal puudutanud?

Minu jaoks on olnud ootamatu artistide ja ettevõtete kolimine TikToki. Igatsen uhke produktsiooniga muusikavideoid, pikemaid vlogisid ja intervjuusid. Muusika väljaandmistsükkel tundus kunagi nagu üks suur sündmus, artistid olid kättesaamatud ja inimesed jumaldasid oma lemmikuid. Nüüd on näha, et muusikavideote asemel saavad jälgijad oma lemmikartistilt hoopis lip sync’itud videoid ja võib-olla isegi enda videole repost’i, kui nad suudavad luua oma lemmiklaulja uue singliga viraalse postituse.