Viie noore veetav bränd sillutab kunstiprojekti ja siinmail veel lapsekingades tänavamoe vahel laveerivat teed ning leiab inspiratsiooni nii vene underground’ist kui ka halvast muusikast.

Racer Worldwide tiim. Foto: Mihhail Zigadlo

Mitte väga üllatuslikult oleme jõudnud 21. sajandil punkti, kus Londonis võib tänavamoe suurbrändi Palace uue kollektsiooni müüki jõudmisel näha poodide uste taga enamasti teismelistest koosnevaid pikki järjekordi, kellest kõik on valmis rõivaeseme eest 200 või 300 naela tuulde laskma. Samal ajal paiskab tänavamoe kultusgigant Supreme müüki 30 dollarit maksva telliskivi, mille hind tõuseb hiljem eBays 1000 dollarini. Olgu mainitud, et kui kellelgi peaks tekkima tahtmine neist tellistest maja ehitada, läheb see ühe Redditi kasutaja arvutuste põhjal maksma 4 704 000 USA dollarit. Kunagi Los Angelese skater’ite, surfarite ja hiphopi subkultuurist välja kasvanud mugavast riietusest, nagu T-särgid, teksad, pusad ja tossud, on saanud ajapikku trend, mis on sirutanud oma kombitsad kõrgmoe catwalk’idele ning muutunud miljoni dollari äriks.

Eestis on tänavamoe brändidega natuke teised lood. Need saab loetleda kokku vast ühe käe sõrmedel, telliskive nad veel ei müü ja miljoneid ei teeni, aga on tõstmas vaikselt pead ka siinse põhjamaist minimalismi ja glamuuri eelistavate disainerite seas. Üheks seesuguseks tänavamoe kontseptsioonile vastavaks brändiks on rühmitus Racer Worldwide. Kohalikul tasandil astusid nad laiema üldsuse ette esimest korda novembri alguses toimunud Gaijin Universe’i peol, kus esitleti 16 erinevast komplektist koosnenud talvekollektsiooni „Cybercollaboration”. Installatsioonide ja muusika vallas ühendati jõud Gaijini poiste endiga ning aksessuaaride disainimisel ja modellide riietamisel võeti kampa stilist ja jumestuskunstnik Karin Nahkur. Lavale toodi muu hulgas lillad ja rohelised vatiiniga traksipüksid, mis paar aastat tagasi omamoodi comeback’i tegid, ent mida 80ndate ja 90ndate põlvkond on harjunud ehk pigem vastlapäeval jalga panema. Samuti kiledressid, puhvjoped ja pusad, mis olid kõik lõbusa talvepäeva kuvandi asemel erinevate aksessuaaridega moodsateks igapäevarõivasteks timmitud.

Racer Worldwide stiilinäide. Foto: Rasmus Kooskora

Investeering tulevikku

Racer Worldwide sai alguse poolteist aastat tagasi Tallinnas, kui brändi eestvedaja Mihhail Zigadlo ja ta klassivend internetis nähtud räpi- ja grafitivideotest ning vene underground’ist inspireeritud disaine hakkasid looma. Zigadlo sõnul alustati ilma kindla kontseptsioonita ning nii on see tema arvates siiani. Kuigi alguses tundus kõige raskem just oma identiteedi leidmine – vajadus siduda oma loodud rõivad mingi juba eksisteeriva subkultuuriga –, said nad protsessi käigus aru, et tegelikult polegi see nii oluline. „Tänavamood lihtsalt tundus miski, mis aitab meie ideid kõige paremini esile tuua, kuid see ei tähenda, et me tulevikus sellele pidama jääme.” Ilma suurema filosoofilise taustaloota sai Mihhaili sõnade kohaselt pandud ka brändi nimi, olemata kindel, kas see talle endale või kellelegi teisele üldse meeldibki: „Alguses oli mul probleem sõnaga „racer” ja nüüd sõnaga „worldwide”, aga kuna mu sõber tätoveeris Racer Worldwide’i nime brändi esimese sünnipäeva puhul oma jalale, otsustasime, et muuta me seda enam ei saa.” Praeguseks kuulub tiimi viis inimest: Mihhail Zigadlo, Vadim Stupakov, Ekaterina Shekhovtsova, Matvei Breganov ja 15-aastane illustraator Oleg Maksimov, kes leiti tänu ühisele projektile vene ja Euroopa muusikaprodutsentide kollektiiviga Internet Shelter. Oleg töötab brändi heaks hoopis ühest väiksest Venemaa külast ja ta ei ole Tallinna haruga näost näkku kokku puutunudki. Racer Worldwide’i puhul on tähelepanuväärne ka see, et ükski osalistest pole veel keskkooli lõpetanud ega oma rõivadisainis mingit varasemat pagasit. Nad on praegugi uute liikmete otsinguil ning seda just nooremate inimeste seast, sest Mihhaili nähtu põhjal on noored motiveeritud ning loomingulises töös väga head.

Nagu öeldud, siis suurt kontseptsiooni Racer Worldwide taga ei aja, küll aga rõhutab Mihhail intervjuu jooksul mitu korda, et tema jaoks on antud ettevõtmine pigem kunstivorm ning investeering tulevikku, mille kaudu leida inimesi, kellega koostööd teha, kogemusi saada ja oma tehtut ette näidata. „Mina annaksin ettevõtjana rohelise tule pigem sellele, kes on midagi teinud, kui sellele, kel on ette näidata ainult diplom. Mitte seepärast, et esimene on teisest parem, kuid vähem on neid, kel on ka reaalne kogemus,” arvab ta. Zigadlo võtab täiesti rahulikult ka seda, kui mõni kollektsioon kasumit ei teeni: „Kõik, mis me teeme, on ikkagi investeering meie brändi imagosse ja see mängib juba ise väga suurt rolli.” Nii ei vaadelda ka kõiki kollektsioone saatvaid videoklippe ning fotosid reklaamina, vaid olulise osana projektist, mis kannab edasi kollektiivi visiooni.

Racer Worldwide ufo-kuub. Foto: Rasmus Kooskora

Räpp ja klassikaline kunst käsikäes

Üks osa RW identiteedist on ka kollaboratsioonid. Kui eespool sai nimetatud Gaijin Universe’iga ühiselt sündinud show’d, siis varem on ühendatud disaini vallas jõud vene skater’ite grupeeringuga Russia2K, detsembris algas koostöö ehtekunstniku Eva Mirzaga, mille tulemusel sünnivad klaasist aksessuaarid, ning oodata on ka suurt kollektsiooni, videot ning üritust koos SoundCloudi räpparitega. Lisaks märgib Mihhail, et pakkumisi on tulnud ka välismaalt, näiteks Amsterdamist ning ühelt Pariisis toimetavalt graafiliselt disainerilt, kes, tuleb välja, kuulub tiimi, mis teeb disaine ka Louis Vuittoni praegusele loovjuhile ja ühe populaarseima tänavamoe brändi Off-White juhile Virgil Abloh’le. Praegu pole need koostööd lõpuni vilja kandnud, kuid Mihhaili arvates on iga loodud kontakt oluline.

Kui võrrelda Racer Worldwide’i Facebooki ja vene populaarseima sotsiaalmeediaportaali VK kontot, ületab viimane pika puuga meeldimiste poolest esimest. Zigadlo ütleb, et Eesti vene kogukonna hulgas on nende nimi juba algusest peale kiiresti levinud ning suur osa ehk umbes 60% rõivastest reisib Venemaale. „Venemaa on suur ning seal läheb paljudele meie viljeletav stiil peale,” selgitab ta. Eesti tänavamoega nad noormehe väitel eriti tuttavad pole ja nagu ma eespool välja tõin, ei saa neid selles ka süüdistada.

Jõudes otsaga tagasi artikli algusesse, punkti, kus vähemalt välismaailmas on tänavamoe kuldaeg, küsin Mihhaililt, kes sama valdkonna tegijatest talle isiklikult mõju on avaldanud. Ühtegi konkreetset nime ta mulle vastuseks ei too, kuid hindab enda sõnutsi peamiselt stiilitaju, pigem seda, kuidas mingid disainerid tööd teevad ning milliste ideedega lagedale tulevad, kui seda, milline näeb välja lõpp-produkt. „Vaatan ka dokumentaalfilme ettevõtjatest, filmitegijatest, muusikutest ja kunstnikest – mul on raske ühe asja külge kinni jääda. Ma arvan, et ei ole oluline erineda ja end skater’i, räppari või grafitikunstnikuna defineerida. Mulle meeldib räpp, kuid samal ajal väärtustan ka klassikalist kunsti. Võin isegi kuulata halba muusikat, mis mulle ei meeldi, sest mind huvitab pigem, miks seda niimoodi tehakse,” ütleb Zigadlo lõpetuseks.

Tutvu brändi disainidega nende kodulehel racerworldwide.net.