Müürilehe ja Trash to Trendi koostöös sündinud rubriik „Riidekapp” räägib lugusid riidekappide sisust ja sisukusest. Miks inimesed panevad oma kappi just selliseid asju, nagu nad panevad? Kui tihti uusi asukaid kappi – ja kapist välja – kolib? Kuidas asjad kapis aja jooksul oma nägu ja tegu muudavad? Ning mis teeb mõne kapiisendi vahel nii eriliseks, et kui kõik teised lahkuvad, siis tema jääb? Riidekapi ust paotas Marie Kliiman.

Marie Kliiman. Foto: Eva Liina Kliiman

Marie Kliiman. Foto: Eva Liina Kliiman

Kuidas leiavad riided oma tee sinu riidekappi?

Ka enesele üllatuseks pean nentima, et viimase aja mõnusamad ja enim kantud riideesemed on pärit hoopis õdede riidekapist. Minuni on need jõudnud sujuvalt, väga mugaval viisil. Üpris kasulik on, kui sul on nooremad õed, kes viitsivad end moetuultega kursis hoida, mööda sekkareid ja poode tuuseldada ning kraami kokku osta. Mul pruugib sellises olukorras ainult midagi laenata ja see jääbki rahulikult minu riidekapi pärisosaks. Põhilised poed, kuhu ma ise satun, on naabruskonna second-hand’id, mis jäävad lihtsalt teele ning mida tihti külastades leiab palju imelist (nagu ka palju hirmsat). Oleneb päevast. Vahel harva tulevad ette ka ostud pärispoest. Ja sama harva võib juhtuda, et leian laheda kanga ning lõikan ja õmblen ise midagi kokku.

Kui kaua sa oma riideid tavaliselt kannad?

Enamasti ikka seni, kuni need kestavad. Kuni hakkab juba liiga tihti neid tüütuid kommentaare kõlama, et kas sa vaenelaps päriselt nii lõhkiseid teksaseid kannadki…

Kas sa oskad nimetada oma garderoobi vanimate elanike mingi ühisosa?

Vanimad asukad on ilmselt mõned talveriided, mis otsitakse välja vaid paariks mäevallutus- või uisutamisürituseks. Kõik muu on aktiivsemas kasutuses ja väsib ning vahetub seetõttu kiiremini.

Kui suur on sinu riidekapp?

Pigem suur, seda ei saa isegi enam kapiks nimetada, see on tuba. Selline hedonistlik Carrie Bradshaw stiilis garderoob, vähemalt vormilt. Sisu ei tasu võrreldagi muidugi. Ruumi seal samuti õnneks veel on. Saab veel erinevaid kodutuid riideid julgelt koguda. Ka katkised ja ajast ning arust riided rändavad ikka kuhugi riiulinurka, sest kole julm tundub midagi jäädavalt välja visata. Mingis mõttes mõjuvad vanad riided nagu unustatud armsad mänguasjad – võib ju vabalt olla, et ka kleidid-sukad- lipsud ärkavad ehk siis, kui kedagi kodus ei ole, ellu ja toimetavad omasoodu. See fantaasia läheb nüüd pisut liiga skisofreenseks, kuid emotsioone ja mälestusi endas kandes on rõivad omandanud oma tugeva olemuse küll. Seetõttu ei raatsi iseloomu ja mälestustega laetud riideid ära visata. Ja alati jääb lootus, et ehk kunagi tuleb see väljaveninud-auguline maika jälle moodi või saab koguni uue kuue.

Kes (või mis) on su riietumisstiili inspireerinud?

Inspireerivalt mõjuvad eelkõige kangaste tekstuur ja ka siluetid. Enamasti meeldivad kontrastsed kombinatsioonid millestki suurest ja rohmakast, peenest ja heljuvast või hoopis vanaema kootud-tikitud armsusest ja venelannalikust vakstusädelusest.