Kõige odavam viis krõbedatelt küttearvetelt säästmiseks maksab vähem kui viis eurot. Saage tuttavaks – soojenduskott!
Kas vahetada välja küttesüsteem? Või võtta enne talve ette maja soojustamine? Või piisab Maris Lauri soovituse järgi talitades ka lihtsalt akende tihendamisest? Näidake eestlast, kes poleks viimase 12 kuu jooksul elektriarveid tasudes endalt neid küsimusi küsinud. Kõige odavam viis krõbedatelt küttearvetelt säästmiseks maksab aga vähem kui viis eurot ja sobib hästi kokku tasaarengule omase mõtteviisiga kord juba ennast tõestanud tehnoloogia taas au sisse tõstmisest. Saage tuttavaks – soojenduskott!
Kuigi kummist soojenduskottide ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse, kasutati juba keskajal kuumade sütega täidetud suletavaid anumaid täpselt samal eesmärgil – kas keha või ka voodi soojendamiseks. Veel varasemast perioodist on teada, et sama rolli täitsid loomad ja teised inimesed, kellega polnud patt voodit jagada, et seeläbi ise pisut rohkem sooja saada (seega võib ka polüamooria aidata energiakriisi lahendada!).
Tänapäeval võib soojenduskotti kohata tõenäoliselt haiglates või hooldekodudes, kus seda kasutatakse enamasti valu või põletiku leevendamiseks, kuid keegi ei keela võtta objekti jätkuvalt sõna-sõnalt, sest olemuslikult on tegemist väikese kuuma vett täis radiaatoriga, mida saab erinevalt radiaatorist panna oma istumise alla, põlvedele, taskusse, vastu tooli seljatuge või minna veelgi loomingulisemaks. Tulemus on alati sama – soojem keha. Ja miks kütta ruume, kui saab kütta inimesi? Pealegi – ja see on radiaatoriga võrreldes juba päris suur lisaboonus – saab soojenduskotte kasutada edukalt ka välistingimustes. Seejuures tasub meeles pidada, et soojenduskotti ei tohiks kallata keevat, vaid soovitatavalt 60 kraadini soojendatud vett, mida võiks veekulu vähendamiseks samal eesmärgil uuesti üles soendada.
Soojenduskoti ostmist võiksid praegu kaaluda need avaliku sektori töötajad, kellele põhjustab meelehärmi paarikraadine sisetemperatuuri langus riigiasutustes. Nimelt on teadlased välja selgitanud, et langetades sisetemperatuuri 20,5 kraadilt 18,8 kraadile ja kompenseerides seda soojendusega tooliga, väheneb energiakulu 35%, kuid samas suureneb soojusmugavus. Kui korrata sama katset soojenduskotiga, väheneks energiakulu ilmselt veelgi rohkem. Seega äkki peaks neid riigihanke korras kohe hulgi soetama?
