Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (04.11 – 17.11) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekordse ülevaate pani kirja Kai Ly Kröönström.

Illustratsioon: Laura Vilbiks

  • Venemaal võeti vastu järjekordne seadus, mis piirab internetivabadust. Uus „suveräänse interneti” seadus lubab valitsusel veebisaite ulatuslikumalt blokeerida ning vajadusel ka rahvusvaheliste internetiserveritega ühenduse katkestada, isoleerides Venemaa välismaailmast. Venemaa on ka varasemalt internetikasutajate vabadusi piiranud. Näiteks blokeeriti 2018. aastal populaarne sotsiaalvõrgustik Telegram, kuna firma keeldus avaldamast kasutajate andmeid julgeolekuteenistusele. Digimeedia kontroll on eelkõige suur vastukäik opositsioonile, kuid ka tõhus tööriist rahva vaba sõna mahasurumiseks. Samuti teeb Vene Föderatsioon tihedalt koostööd Hiina Rahvavabariigiga, kus internetti blokeerib kurikuulus Hiina tulemüür. Moskvas ning teistes linnades tuli rahvas uue seaduse vastu tänavatele. 2019. aasta Freedom House’i uuringute põhjal on ülemaailmne internetivabadus vähenenud.
  • Tšiili elanikud protestivad jätkuvalt suurenenud elukalliduse ja ebavõrdsuse vastu. Meeleavaldustes on kahjustada saanud 81 metroojaama, protestijad on süüdanud ülikoolihoone ja rüüstanud kirikut. Politsei on vahistanud ligikaudu 5000 protestijat, ÜRO uurib ka politseivägivalla juhtumeid. Surma on saanud vähemalt 20 ja vigastada ligikaudu 1000 inimest. Protestidele on toetust avaldanud mitmed kuulsused, näiteks poseeris tšiili lauljanna Mon Laferte Ladina Grammyde jagamisel palja ülakehaga, kuhu oli kirjutatud: „Tšiilis piinatakse, vägistatakse ja tapetakse”. Reedel tuli Tšiili kongress rahvale vastu ja lubas korraldada järgmisel aastal referendumi uue põhiseaduse loomiseks. Praegune Tšiili põhiseadus loodi diktaator Augusto Pinocheti võimu ajal.
  • Türgi kavatseb ISISe äärmuslased ning nende pereliikmed päritoluriikidesse tagasi saata. Türgi vanglates hoitakse üle 1200 ISISe võitleja. Paljud Euroopa riigid on ISISe liikmetelt ja nende peredelt võtnud ära kodakondsuse. Mis on nende saatus ja kuhu nad paigutatakse? Kas Euroopa hakkab maksma Türgile, et mitte lasta oma territooriumile äärmusrühmituste liikmeid? Euroopa riikide seisukohad on erinevad. Näiteks otsustas Hollandi kohus vastu võtta ISISe liikmete alaealisi lapsi, kuid vanemate osas on siiski olukord lahtine. Prantsusmaa initsiatiivil alustas Washingtonis läbirääkimisi üle 30 riigist koosnev ISISe vastane koalitsioon. Veel pole suudetud probleemile lahendust leida.
  • Isesõitvad autod ning järgmine tehnika revolutsioon – need on lubadused, mida kuulutavad 5G populariseerijad. Hiina tehnoloogiafirma Huawei on 5G arenduses esirinnas ning pakub ka teistest madalamat hinda. Kahjuks seonduvad uue tehnoloogiaga ka julgeolekuohud, näiteks on välja toodud Hiina tehnoloogiafirmade tihe koostöö riigiaparaadiga. Seepärast on mitmed riigid nagu USA ja Austraalia ette võtnud samme Huawei tehnoloogia blokeerimiseks. Ka Euroopa Liidus toimuvad tulised arutelud 5G võrgu ohutuse üle. Hiljuti teatas Ungari välisminister, et nende riigis asub 5G teenust pakkuma siiski Huawei. Eesti on seevastu leppinud kokku koostöö USA-ga.
  • Iraani tuumaleppe legitiimsus on järjekordselt proovile pandud. Pärast seda, kui USA 2018. aastal tuumaleppest lahkus ja Iraanile sanktsioonid taaskehtestas, on Iraan järk-järgult oma tuumaprogrammi suurendanud ning teatas eelmisel nädalal, et hakkab uraani rikastama lubatud 3,67 protsendi asemel 5 protsendini. USA sanktsioonid on Iraani majandusele laastavalt mõjunud. Olukorra parandamiseks tõstis riik bensiinihindu 50% võrra. Järsu hinnatõusu tõttu tekkinud protestides sai laupäeval üks inimene surma. 2015. aastal sõlmisid ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed, Saksamaa ja Euroopa Liit Iraaniga leppe, mille kohaselt lubas Iraan oma tuumaprogrammi piirata vastutasuks sanktsioonide leevendamisele.
  • Juunis alanud Hongkongi protestid muutuvad üha julmemaks. 8. novembril hukkus meeleavalduste käigus üks ülikooliõpilane. Ta langes koomasse pärast kolmandalt korruselt kukkumist. Juhtumi üksikasjad on uurimise all. 14. novembril kaotas elu 70-aastane mees, kes filmis protestijaid. Surma põhjustas meeleavaldajate visatud telliskivi. Linna igapäevaelu on häiritud, sest protestijad takistavad liiklust. Välisüliõpilased lahkuvad Hongkongi ülikoolidest, sest nad ei tunne end ohutult. Ülikoolid planeerivad üle minna e-õppele.
  • Vasakpoolse ühiskonna lipulaev Rootsi on muutuste teel. Ajalehe Aftonbladet uuringu põhjal on paremäärmuslikkuses süüdistatud Rootsi Demokraadid saanud rahva seas kõige menukamaks parteiks. Sotsiaaldemokraadid asetsevad teisel kohal 22,2 protsendiga. Rootsi demokraatide toetus on 1,8% võrra suurem.
  • 11. novembril astus tagasi Boliivia president Evo Morales. Rahvas süüdistas Moralest ebaseaduslikes valimistes. Morales põgenes Mehhikosse. 13. novembril tunnustas USA opositsiooniliidrit Jeanine Áñezt ajutise presidendina.