Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Anna K��uhkna
Leiti 569 tulemust
-
Vägivald nagu sünnitunnistus. Intervjuu Édouard Louis’ga
. . . .kanna triiksärki ega lipsu, ma kannan tossusid. Ma ei mängi mingit rolli. Aga ikkagi mu ema tunneb seda vägivalda, mis kultuuriga kaasneb. Me ei peaks püüdma muuta kultuuri lihtsaks, et. . . . -
Sildu põletamata. Intervjuu Mariliis Mõttusega
Müürilehe pikaaegne muusikatoimetaja paneb ameti maha, mis oli sobilik ettekääne, et ta intervjueerijapuki asemel vastajatoolile istuma panna ning uurida tema seisukohti seoses muusika, kodupaikade ja ühiskondlike muutustega. Nimeta asju, mis. . . . -
Hüpe liikuvale rongile. Intervjuu Madis Katziga
. . . .olnud Müürilehe kujundaja umbes 15 aastat. See annab põhjust alustada suure küsimusega: mis muutused meediaväljal ja maailmas laiemalt sind kõige rohkem mõtlema panevad, muret ja rõõmu tekitavad? Suur küsimus tõesti. . . . -
Kas tahad, et Suur Vend su sõnumeid loeks?
. . . .ärisuheteni, mis koos annavad erakordselt detailse pildi inimese elust, eelistustest ja harjumustest. See tähendab, et kui riik eksib, on tagajärjed kolossaalsed. Seetõttu on demokraatlikus õigusriigis riigil eriti range kohustus tagada,. . . . -
Labubud – mikrotrend või taskukohane luksus?
. . . .mida eksponeerida. Sotsiaalmeedias ei ole ennekuulmatu näha Labubu ja Birkini kombot, Rihanna Louis Vuittoni kotti kaunistas samuti roosa Labubu. Mehed riputavad Labubu näiteks vööle, sedasi on Instagramis poseerinud ka eesti. . . . -
Foto: Arno MuskaJulgustus Eestist hoiab kosmosesse keerlemast. Intervjuu Olev Muskaga
. . . .Miks teie muusika endiselt noori kõnetab? See on väga tore ja vaimustav, sest see julgustab ja annab uut indu tegutseda. Mu nimi tähendabki olevikus olevat, mis kinnitab seda, milline ma. . . . -
Müürilehe suvine kultuurikalender
. . . .(ES), Lauri Lest, Mariann Drell & Ruuben-Jaan Rekkor, Sigrid Savi, Hanna Samoson, Eik Hermann jt. 15.–19. augustini toimub Narvas kolmandat korda rahvusvaheline Vabaduse festival, mis annab hääle loojatele eri riikidest,. . . . -
Miriko – make me feel (2025)
. . . .vokaale. Miriko teab, kuidas asju õigesti teha, ning teebki õigesti, ent ehk annaks asjale hinge juurde see, kui vahel mõni asi ka valesti teha. . . . Huvitaval kombel mõjub „make me feel”. . . . -
Lust For Youth. Foto: pressTaani-Rootsi duo Lust For Youth esineb Tallinnas
Taani-Rootsi elektroonikaduo Lust For Youth annab 5. oktoobril oma esimese Eesti kontserdi Paavli Kultuurivabrikus. Bändi looming ulatub lo-fi cold wave eksperimentidest särava ja meloodilise süntpopini ning on tuntud oma pidevalt. . . . -
EiK – lõputu festival (TIKS, 2025)
. . . .Ans. Andur kui ka kõvasti nüüdispunki à la Amyl and the Sniffers või Yard Act, tulemuseks bändimuusika noortele kehadele (mis „annavad veel andeks”, nagu kõlab palas „Noor keha”). Siin on. . . . -
Foto: Kaisa AiltUus eesti biit: Rando Arand
. . . .underground-pidudel ja -festivalidel, teadis teisi eesti underground-artiste ja oli ise DJ või tegeles muusika produtseerimisega. Spetsialistidele üritasin ikka plaadile paar purakat panna. Seekord tegin aga kõrvale ka lugusid, mis paiknevad. . . . -
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Ousmane Sowâ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935â2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid â nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sowâ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sowâ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga â ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
. . . .aruteludes Aafrika kunsti enesemääratluse üle. Keskus korraldab mitmesuguseid seminare, annab välja uusi kriitilisi käsitlusi, arhiveerib näitusi ja kohalikku kunstilugu. Kouoh rõhutas vajadust tegeleda Aafrika kunsti mõtestamisega justnimelt Aafrikas, mitte lähtuda. . . .
