Tutvu värske lehega
#160: eluase
märts 2026
Otsingutulemused sõnale: Annika Haas
Leiti 16 tulemust
-
Foto: Hasan Mrad / IMAGESLIVE / ZUMA Press Wire / ScanpixHaridustöötajate, teadlaste ja kultuuritegelaste avalik kiri Eesti ajakirjandusele: Genotsiid ja näljahäda Gazas vajavad Eesti meedias õiglast kajastamist
. . . .seksuaalsuse uurija) Mari-Leen Kiipli (kunstnik) Ott Kagovere (graafiline disainer, EKA professor) Karolin Poska (kunstnik, doktorant) Aksel Haagensen (kunstnik) Annika Haas (kunstnik ja kuraator, õppejõud) Jürgen Rooste Elo Liiv (kunstnik, õppejõud). . . . -
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Ousmane Sowâ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935â2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid â nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sowâ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sowâ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga â ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
. . . .lapse triaadi, vaadates lootusrikkalt Euroopa suunas – sümboolne kujund, mis peaks teoorias kandma tulevikku vaatavat, panafrikanistlikku sõnumit. Fotod: Annika Haas Märtsis Senegali pealinna Dakari külastades avanes Eesti Kunstiakadeemia tudengitel ja. . . . -
Arhiivipalavikus kehad
. . . .pilte tahaks tulevikus uuesti näha. Samas on mul tunne, et näituse kuraatoripositsiooni on kujundanud arhiivipalavik – kuraator Annika Haas on leidnud väga palju põnevaid fotosid ja tahtnud neid kõiki publikuga. . . . -
Suvine kultuurikaart 2021
. . . .külastada Kasepääl asuvat kunstikeskust AmbulARToorium, mis on saanud nime varem samas majas tegutsenud arstipunkti järgi. AmbulARTooriumi perenaine on muide fotograaf Annika Haas. 20. Kavastu jõeparv Kui tahate saada osa Eesti. . . . -
Triin Valvase näitus „Huvitavad ajad” Telliskivi galeriis.Müürilehe kultuurikalender – oktoobrikuu toimingud
. . . .Fotomuuseumis pühendatud üldse portreežanrile, algab seal kohe-kohe ehk 1. oktoobrist just selleteemaline loengusari. Kohtume tunnustatud fotokunstnike Birgit Püve, Tanja Muravskaja, Elina Kostabi, Maria Kapajeva ja Annika Haasiga, kelle kõigi loomingus. . . . -
This illustration reveals ultrastructural morphology exhibited by the 2019 Novel Coronavirus (2019-nCoV). Note the spikes that adorn the outer surface of the virus, which impart the look of a corona surrounding the virion, when viewed electron microscopically. This virus was identified as the cause of an outbreak of respiratory illness first detected in Wuhan, China. The illustration was created at the Centers for Disease Control and Prevention (CDC) When: 31 Jan 2020 Credit: CDC/Cover Images **Editorial use only**Veebruari sekser: nüüdiselu vaagna peal
. . . .mahakeritud hodomeetrinäiduga avariilisi autosid ning kui oled looder, siis lihtsalt paluda endale jook välja teha. Väärib jälgimist: instagram.com/annikahaasphotography Annika Haas on dokumentaal- ja portreefotograaf, fotoajakirja Positiiv toimetaja ja Eesti Kunstiakadeemia. . . . -
Raamat „Meie, mustlased”. Foto: Annika HaasRaamat „Meie, mustlased”.Dokfoto Keskuses esitletakse raamatut „Meie, mustlased”
EV100 kunstiprogrammi ühe sündmusena esitletakse 29. mail kell 17 Dokfoto Keskuses Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi 60A, I korrus) dokumentaalfoto raamatut „Meie, mustlased” („We, the Roma”), mille autoriks on fotokunstnik Annika Haas. . . . -
„The Siblings” / „Õve”. Foto: Iris KivisaluDokfotod silmast silma
Tallinnas Dokfoto Keskuses (Telliskivi 60a) avatakse täna, 6. aprillil kell 17 Annika Haasi kureeritud fotonäitus „Silmast silma”. Tegemist on soome dokumentaalfotograafi Hannamari Shakya Eestis aasta vältel toimunud kursuse kokkuvõttega, kus. . . . -
Foto: Annika HaasAnna hoogu: Roma laste ja fotograaf Annika Haasi raamat „Meie, mustlased“
Dokumentaalfotograaf Annika Haas on koos roma lastega kokku panemas fotoraamatut Eestis elavate romade kogukondadest, kus kaante vahele pannakse nii Haasi kui ka laste enda tehtud fotod. Haas on tegelenud Eesti. . . . -
Foto: Annika HaasSkulptuurid näitusel „Nägemise õpetus”.Arvustus: Praktilised õppetunnid inimõigustest ehk „Nägemise õpetus”
. . . .on selgelt välja veeritav ja kõrvalekalduvale tõlgendusele või ilutsemisele pole läbimõeldud esteetiliste detailide juures ruumi. Annika Haasi, Elo Liivi ja Jekaterina Kultajeva ühisnäituse fotod, skulptuurid ja heli- ning videoinstallatsioonid moodustavad. . . . -
Annika Haasi fotod näitusel „Nägemise õpetusˮ. Foto: pressAnnika Haasi fotod näitusel „Nägemise õpetusˮ.Näitus, mis õpetab nägema
. . . .pühendatud päevast, mida kuulis pressi- ja dokumentaalfotograaf Annika Haas. Olemusfoto meistriks tunnistatud Annika Haasiga liitusid talle sarnaselt elu- ja kunstitõdede ristumiskohal tegutsevad skulptorid Jekaterina Kultajeva ja Elo Liiv. Nii sai. . . . -
Romade holokaust – mälust, kunstist ja aktivismist
. . . .13 Euroopa ja ühe USA arhiiviga, Anne Franki Fondiga, Brno roma kultuuri muuseumiga ja Helsingi Ülikooliga. [3] Intervjuude läbiviija: Annika Haas, toimetaja: Reena Purret, 2013. [4] Vt Assmann, Aleida. 2002. . . .
