Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Arhitekt Must*
Leiti 211 tulemust
-
Kaks kanget linna Hiinas
. . . .ja on seniajani üleilmselt tuntud kui musta tee kodu, kus müüakse siiani kõige prestiižsemat sorti musta teed. Kui Fujiani süveneda, võib sellest vesta lugematul arvul lugusid, nagu võikski ühe Poola-suuruse,. . . . -
Kus siis lapsed on? Intervjuu Merike Estnaga
. . . .kujutada, see tundub müstika. Meil on palju tuge vanavanematelt. Imetlen inimesi, kes saavad hakkama ilma sellise tugivõrgustikuta. Vanemaks saamine ja lapse sünd on seotud tugevalt kaotus- ja surmahirmuga. Kui palju. . . . -
25 ruutmeetrit on okei. Intervjuu Aet Aderiga.
. . . .palju ja tuleks vältida liiga mustvalge pildi maalimist. Eluasemete kättesaadavuse teemast on maalitud hästi mustvalge pilt, aga tegelikult peaksime jõudma kuskile halli alasse. Eestis nn kolmandat teed ehk kolmanda sektori. . . . -
Alt üles või ülevalt alla – kes kujundab linna?
. . . .Eestis eluasemete kättesaadavuse küsimust käsitlema? Vastuste leidmiseks tasub põigata läbi Viinist ja Roomast. Kaks alternatiivset lähenemist 2025. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil Austria paviljonis kõlanud sõnum ei olnud revolutsiooniline. See oli midagi. . . . -
Talvel Saaremaale? Ennekuulmatu!
. . . .1980ndate arhitektuuripärandi mahalammutamine täies hoos, siis Kuressaare bussijaama hoone on sellest saatusest pääsenud. 1984. aastal arhitekt Maie Penjami projekti järgi valminud punastest tellistest ja kaldkatusega ehitis sai kultuurimälestiseks 2016. aastal. . . . -
Minu Eesti. Valge mehe tume paradiis
. . . .edulood. Argirassism Raekoja platsil Juba esimesel päeval võtsid mind sihikule Eesti riigiametnikud ja firmajuhid, jagades mulle lahkelt oma nägemust Eestist kui progressiivsest väikeriigist, kes põhjanaabritega harmooniliselt ühte sammu astub. „Ma. . . . -
Pelapäevik: Mängud, mis on (nagu) filmid
„Pelapäevik” on artiklite minisari, mis annab võimaluse astuda arvutimänguri kingadesse ning avastada videomängumaailma ja -ruume. Seekord vaatleme, kuidas filmid ja mängud saavad müstiliselt põnevaks tervikuks põimuda. Kuvatõmmis mängust „Her Story”. . . . -
Välisreis Suurde Õuna – Performa festival ja muid täheldusi kultuuri kohta
. . . .kuid inspiratsiooni ammutas ta mustanahaliste ajalooga tegelevatelt akadeemikutelt ja luuletajatelt ning Aafrika pärimuskultuurist. Ta on tootnud näiteks palju „musti ruute”, kuid need on kaetud musta seebi ja shea-võiga, viidates mustanahaliste. . . . -
Foto: Hasan Mrad / IMAGESLIVE / ZUMA Press Wire / ScanpixHaridustöötajate, teadlaste ja kultuuritegelaste avalik kiri Eesti ajakirjandusele: Genotsiid ja näljahäda Gazas vajavad Eesti meedias õiglast kajastamist
. . . .mõõtmetes ja tõsiduses. Foto: Hasan Mrad / IMAGESLIVE / ZUMA Press Wire / Scanpix Käesolev pöördumine tõukub murest ja hirmust Eesti ajakirjanduse hetkeseisu üle. Pärast Hamasi 7. oktoobri terrorirünnakut on. . . . -
Raamaturiiul: Maryliis Teinfeldt-Grinsi tekstiilikeskus endises raamatukogus
. . . .soojusisolatsioonina maja vooderdasid. Iluaed, mis ostmiseni maja viimase elaniku hoole all oli, läks aga temaga ühes järgmisesse elupaika – välja kaevati kõiksugu lillesibulad ja juurikad, mingil müstilisel viisil teleporditi aiast. . . . -
Kuidas mängida linnaruumis?
. . . .ja ise tähendusi luua. Ka tänapäevases linnaplaneerimises on hakatud väärtustama ruumi, mis pakub mängulisi kasutusvõimalusi eri vanuses ja huvidega inimestele. Kuivõrd hindavad mängulisust ruumiloojad Eestis? Küsisin arvamust Tartu linnaarhitektilt Jiří. . . . -
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Ousmane Sowâ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935â2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid â nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sowâ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sowâ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga â ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
. . . .kohaliku kultuuri ja usunditega seotud esemete valmistamist, mis toimus töökodades. Seega imporditi maal kui Aafrikat koloniseerinud kultuuridest pärit kunstiliik Senegali kunstitraditsiooni alles pärast iseseisvumist. Nüüdseks on „must figuratiivne maal” (black. . . .
