Otsingutulemused sõnale: Arhitekt Must*

Leiti 206 tulemust

  • Minu Eesti. Valge mehe tume paradiis

    Minu Eesti. Valge mehe tume paradiis

    . . . .edulood.  Argirassism Raekoja platsil Juba esimesel päeval võtsid mind sihikule Eesti riigiametnikud ja firmajuhid, jagades mulle lahkelt oma nägemust Eestist kui progressiivsest väikeriigist, kes põhjanaabritega harmooniliselt ühte sammu astub. „Ma. . . .
  • Pelapäevik: Mängud, mis on (nagu) filmid

    Pelapäevik: Mängud, mis on (nagu) filmid

    „Pelapäevik” on artiklite minisari, mis annab võimaluse astuda arvutimänguri kingadesse ning avastada videomängumaailma ja -ruume. Seekord vaatleme, kuidas filmid ja mängud saavad müstiliselt põnevaks tervikuks põimuda.  Kuvatõmmis mängust „Her Story”. . . .
  • Välisreis Suurde Õuna – Performa festival ja muid täheldusi kultuuri kohta

    Välisreis Suurde Õuna – Performa festival ja muid täheldusi kultuuri kohta

    . . . .kuid inspiratsiooni ammutas ta mustanahaliste ajalooga tegelevatelt akadeemikutelt ja luuletajatelt ning Aafrika pärimuskultuurist. Ta on tootnud näiteks palju „musti ruute”, kuid need on kaetud musta seebi ja shea-võiga, viidates mustanahaliste. . . .
  • Haridustöötajate, teadlaste ja kultuuritegelaste avalik kiri Eesti ajakirjandusele: Genotsiid ja näljahäda Gazas vajavad Eesti meedias õiglast kajastamist
    Foto: Hasan Mrad / IMAGESLIVE / ZUMA Press Wire / Scanpix
    ,

    Haridustöötajate, teadlaste ja kultuuritegelaste avalik kiri Eesti ajakirjandusele: Genotsiid ja näljahäda Gazas vajavad Eesti meedias õiglast kajastamist

    . . . .mõõtmetes ja tõsiduses. Foto: Hasan Mrad / IMAGESLIVE / ZUMA Press Wire / Scanpix Käesolev pöördumine tõukub murest ja hirmust Eesti ajakirjanduse hetkeseisu üle. Pärast Hamasi 7. oktoobri terrorirünnakut on. . . .
  • Raamaturiiul: Maryliis Teinfeldt-Grinsi tekstiilikeskus endises raamatukogus

    Raamaturiiul: Maryliis Teinfeldt-Grinsi tekstiilikeskus endises raamatukogus

    . . . .soojusisolatsioonina maja vooderdasid. Iluaed, mis ostmiseni maja viimase elaniku hoole all oli, läks aga temaga ühes järgmisesse elupaika – välja kaevati kõiksugu lillesibulad ja juurikad, mingil müstilisel viisil teleporditi aiast. . . .
  • Kuidas mängida linnaruumis?

    Kuidas mängida linnaruumis?

    . . . .ja ise tähendusi luua. Ka tänapäevases linnaplaneerimises on hakatud väärtustama ruumi, mis pakub mängulisi kasutusvõimalusi eri vanuses ja huvidega inimestele. Kuivõrd hindavad mängulisust ruumiloojad Eestis? Küsisin arvamust Tartu linnaarhitektilt Jiří. . . .
  • Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
    Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.
    Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.

    Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast

    . . . .kohaliku kultuuri ja usunditega seotud esemete valmistamist, mis toimus töökodades. Seega imporditi maal kui Aafrikat koloniseerinud kultuuridest pärit kunstiliik Senegali kunstitraditsiooni alles pärast iseseisvumist. Nüüdseks on „must figuratiivne maal” (black. . . .
  • Palgitõus kõigile ehk Ühe kodu loomine

    Palgitõus kõigile ehk Ühe kodu loomine

    . . . .spetsialistide väärt pingutusi? Olles treenitud disaineriks, kelle palk sõltub tellijatest, kes hindavad minu erialast kogemust ja pühendumust, tekib minus isetegemisest rääkides teatav sügavale sisendatud ebamugavus. Amatöörlik nokitsemine on ju jonnakas,. . . .
  • Neli vaadet EKA lõputööde näitusele TASE’25
    TASE’25 avamine.

    Neli vaadet EKA lõputööde näitusele TASE’25

    . . . .on Tallinnas tegutsev kunstnik ja moeuurija. Vaade Kwan Kit Lau installatsioonile Arhitektuuriteaduskonna lõputööd Poul Jakob Levertand Arhitektuuriteaduskonna magistritööd olid sedapuhku eksponeeritud projekteerijate maja peasaalis – maja ikoonilisimas ruumis (sisearhitekt Kirsti. . . .
  • Kas on maad vaiksetele inimestele?
    Illustratsioon: Sara Butkiewicz
    Illustratsioon: Sara Butkiewicz

    Kas on maad vaiksetele inimestele?

    . . . .Vaikimine on otsus mitte rääkida või häält teha, hoida endale arvamust, aga miks mitte ka saladust. Juba eesti vanasõna osutab, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Seda lauset on samas aastasadade. . . .
  • Kasvatada iseennast rõõmus

    Kasvatada iseennast rõõmus

    . . . .pärjatule vabadust, s.t vähemat majanduslikku sõltuvust. Urmas Lüüs, kes analüüsib muu hulgas oma töökogemust kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis – ei tasu unustada, et kulka toetus liigitub samuti tunnustamise vormiks,. . . .
  • Uut tüüpi poliitilise lõhe retsept

    Uut tüüpi poliitilise lõhe retsept

    . . . .rolli. Seega on igati mõistlik – isegi elutähtis – uurida, miks meessoost noorte poliitiline käitumine on niivõrd erinev harjumuspärastest mustritest ja kas taoline fenomen võib jõuda ka Eestisse. Logisema on. . . .
Müürileht