Otsingutulemused sõnale: Emilie Toomela, Elise Eimre

Leiti 839 tulemust

• 

  Post-fakt

  29. jaanuar 2018

  Kaua tehtud kaunikene. Lisanditega Läänemere lõhe

  Söögitegemine võib tunduda nii mõnelegi väga pingelise, lärmaka ja kiire tegevusena. Kes poleks näinud telesaadetes kuulsaid chef’e ja sous chef’e mööda kööki kihutamas justkui surmaohus, pannide ja pottide kolinal, õli. . . .

  –

  Kaisa Maria Ling

• 

  Kirjandus

  29. jaanuar 2018

  Arvustus: Ettevaatust, Jüri Kolk!

  . . . .aga on olnud ka paremaid aastaid. Esimese hüüumärgi sai Jüri Kolgi raamatutest „Suur võidujooks”, kust üks lugu on senini eredalt meeles – „Haridus”. A. Kõomäe nimelise hüüumärgi kavaleriks on saanud. . . .

  –

  Armin Kõomägi

• 

  Kirjandus

  29. jaanuar 2018

  Arvustus: Musta päikese tohuvabohu

  . . . .hilises eas tuttavaks sai. Nende omavahelise kirjavahetuse on Matsin põhjalikult läbi uurinud ja siinsesse romaani adapteerinud. Matsinlik nihe ilmneb küll ka siin, nimelt on romaanis Kreutzwald ja Koidula töökaaslased Võru. . . .

  –

  Joanna Ellmann

• 

  Kirjandus

  26. jaanuar 2018

  Et tuul selle kõik tagasi puhuks

  . . . .Üks jook maksis ühe krobelise mugula. Korjasime neid tihti maa seest ühiselt. Mõnikord lauluga, mõnikord mitte. Rabarberilimonaad aga maitses nagu forellimahl. Täna kütsime me pärast hommikut ahju, sest aeda oli. . . .

  –

  Kaspar Jassa

• 

  Film

  24. jaanuar 2018

  Aeglane kino – kas ajaraisk või paratamatu kulgemine?

  . . . .vaatajaskonna totaalse meelelise tähelepanu. Tänapäeval saame omamoodi järelkajana rääkida juba nutitelefonidega seonduvatest ärevushäiretest ja „tähelepanumajanduse” eetikast. Kuigi keskmine kaadripikkus on olnud languses juba umbes viimased seitsekümmend aastat, on nüüdisajal kõige. . . .

  –

  Tõnis Jürgens

• 

  Meedia

  18. jaanuar 2018

  Aeglane ajakirjandus sõuab tähelepanumajanduses vastuvoolu

  Infoühiskonnale omane aja tihenemine ning meedia klikkidel baseeruv äriloogika on muutnud aeglase ajakirjanduse haruldaseks tooteks. Kas professionaalselt meedialt kiiruse eelise röövinud tehnoloogia laialdane levik toob kaasa suunamuutuse? Üks tüüpiline stseen. . . .

  –

  Signe Ivask

• 

  Arvamus

  16. jaanuar 2018

  Miks ma kirjutasin 104 kirjale alla ehk Kellega olla solidaarne?

  . . . .esitada. NO99 on küll väga kõrge kunstilise tasemega rahvusvaheliselt pärjatud teater, kuid kas ei tuleks kunstiliste saavutuste kõrval vaadata ka inimeste põhimõttelise turvalisuse väärtustamist? Mulle väga meeldib, et meie riigi. . . .

  –

  Piret Karro

• 

  Muusika

  16. jaanuar 2018

  Klassikaline muusika end igaühele kätte ei anna

  . . . .viitas tagasi vanamuusika ilu peale. Helena Tulve muusika õpetas pingestatust ja toorest energiat hindama ning Tōru Takemitsu lõi mõttelise silla Euroopa ja jaapani muusika vahele,” kirjeldab Sander oma avastusretki. Saatesarja. . . .

  –

  Mariliis Mõttus

• 

  Teater

  11. jaanuar 2018

  Arvustus: Kui sõnad saavad otsa ja jääb vaid hüsteeria

  . . . .hukka mõistval ja ohvreid toetaval poolel? Kas kõik on üks suur nali ja mitte millelgi pole kaalu? „Olukord ei ole normaalne,” vihjab NO33 kavaleht. „Hüsteeria” puhul ei ole tegu ühemõttelise. . . .

  –

  Piret Karro

• 

  Kunst

  28. detsember 2017

  Uus eesti graafika: Britta Benno

  . . . .maid jaganud. Autoportreelise emarolli teemaga olin kunstitöös juba mõnda aega tegelenud. Üheks teemavaliku põhjuseks oli ka see, et tollal ei leidnud ma palju inspireerivaid eeskujusid, kes kujutaksid pere ja kodu. . . .

  –

  Lilli-Krõõt Repnau

• 

  Maailm

  28. detsember 2017

  Aafrika uus peremees

  . . . .need seda järjest aeglasemas tempos, mis vihjab majandussurve vähenemisele Aafrikas. Kuigi Hiina on praegu suuri samme astunud ja astumas, et suurendada rohelise energia osakaalu kodus, on nende tegevus Aafrikas olnud. . . .

  –

  Karl-Hendrik Pallo

• 

  Galerii, Maailm

  22. detsember 2017

  Fotolugu: Vabatahtlikuna Ghanas – kohalolu kunsti õppimine

  . . . .oska mõelda välja midagi, mis mul selle vastu võiks olla. Kolme kuuga aafriklaseks Mondo-nimelise Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsiooniga puutusin esimest korda kokku mõned aastad tagasi Maailmakooli ürituse kaudu, kuid. . . .

  –

  Toomas Liivamägi