Otsingutulemused sõnale: Gustav Kalm, Anette Parksepp, Hanna Linda Korp, Ivan Lavrentjev

Leiti 721 tulemust

• 

  Kirjandus

  23. november 2017

  Arvustus: Pealkirja puudutamata ehk Midagi sellega on

  . . . .kuidagi usutavam. Siinkohal võiks selle arvustuse lõpetadagi, kui samal ajal ei kõverduks kalmistul ristid, poleks Hakklihamaa kuningat ega segadust sellega, kuidas ikkagi tapeti ammustel aegadel Leena kadunud abikaasa perekonna talus. . . .

  –

  Marja Unt

• 

  Linnaruum

  22. november 2017

  Sihtpunkt: Paldiski

  Mida teevad paldisklased teisipäeviti? Elsbeth Hanna Aarsalu asus Tallinnast rongi peale ja uuris lähemalt. Ühepäevane reis sai alguse kummaliselt. Meil oli tuttavaga kõigepealt plaanis sõita Narva ja sealsetel maastikel jalutades. . . .

  –

  Elsbeth Hanna Aarsalu

• 

  Sotsiaalia

  20. november 2017

  Mart Kalm: Mina, ülemus

  Iga mees võib leida ennast elu jooksul erinevatest rollidest – sa alustad pojana ning kui sul veab, lõpetad vanaisana. Muutus mehelikkuse kuvandis teisendab paratamatult ka rolle. Müürileht kogus kokku lugusid. . . .

  –

  Mart Kalm

• 

  Kirjandus

  17. november 2017

  Kalevipoeg kui eesti mehe arhetüüp(?)

  . . . .röövinud Kalevipoja kalli ema Linda, lööb Kalevipoeg 5. laulus vihahoos surnuks, tõsi küll, sellele järgnev kahetsus tuleneb praktilistest kaalutlustest: „Hakkab viha vihkamaie, / Kurja tuju kahetsema, / Miska tuiska tuuslarille. . . .

  –

  Maia Tammjärv

• 

  Meedia

  15. november 2017

  Rokenrollid aastad meesteajakirjanduses. Intervjuu Robert Kõrvitsa ja Madis Aesmaga

  . . . .naisteajakirju on kohalikud kioskiletid aja jooksul vaevu ära suutnud mahutada, siis formaadi meestele suunatud nišš nautis oma parimaid hetki 2000ndatel, kui Eestis ilmusid ühel ajal elustiiliajakiri DI (endine sisustusajakiri Diivan,. . . .

  –

  Mariliis Mõttus

• 

  Kunst

  14. november 2017

  Arvustus: Digitaalsed jänesed metsas

  . . . .ei täitnud kõiki mu ootusi, kuna kogemus ei olnud nii terviklik, kui ma oleksin lootnud. Aga kui vaadata igat teost eraldiseisvana, siis nii mõnigi neist puudutas. Johanna-Elisabeth Tärno õpib Eesti. . . .

  –

  Johanna-Elisabeth Tärno

• 

  Disain

  14. november 2017

  Ehtekunstnik Hanna-Maria Vanaküla – kunstimaastiku kiirteel vastassuunas

  Hanna-Maria Vanaküla õpib Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris ehtekunsti. Seda, et ta oma valikutega õigel teel on, näitab ka hiljuti pälvitud Noor Ehe stipendiumi peapreemia. Otsustasime klassikalise intervjuu asemel korraks aja maha. . . .

  –

  Urmas Lüüs

• 

  Persoon, Kirjandus

  14. november 2017

  Iseennast ületada kogu aeg. Intervjuu Tõnis Viluga

  . . . .retseptsioonis eesti kirjanduse kontekstis üsna (väga) autonoomseks kujuks hinnatud. Sel aastal ilmunud bipolaarsust, selle ravi ja sellega toimetulekut kirjeldav luuleraamat „Kink psühholoogile” sai ka Gustav Suitsu luulepreemia. Sul on su. . . .

  –

  Maia Tammjärv

• 

  Linnaruum

  7. november 2017

  Keldrimäe – mittekoht või kodu

  . . . .Tallinna vanim puidust sakraalehitis (1721), Kalevi staadion ja kuskil kuklas terendav Tõnismäelt eemale toimetatud Pronkssõdur Siselinna kalmistul. Üheksakorruselised majad on pinnamoodi surutud kummaliste „lehvikutena“. Piirkond ei ole selline, mida esimese. . . .

  –

  Elsbeth Hanna Aarsalu

• 

  Sotsiaalia

  6. november 2017

  Vagiina võim ehk Paar vasaralööki ebavõrdsuse müüri pihta

  . . . .meest kujutatakse ratsionaalse, ennast kontrolliva ja „tugevana” siis on tema sümboliks valgustav päike. Päike on ka meessoost jumaluste ja patriarhaadi sümboliks. Naise stereotüübiks seevastu on salalikkus, emotsionaalne ebastabiilsus ja saatanlik. . . .

  –

  Mikk Pärnits

• 

  Sotsiaalia

  30. oktoober 2017

  Mehelikkuse soorituse paine

  . . . .õpe. Eesti sotsioloogid Kadri Aavik ja Hannaliisa Uusma[2] on sõnastanud, et sotsialiseerimine on soolistatud protsess, mille käigus saavad lastest ühiskondlikele ootustele vastavad naised ja mehed. See sotsialiseerumisprotsess on seotud sotsialiseerumisagentidega. . . .

  –

  Christian Veske

• 

  Teater, Persoon

  27. oktoober 2017

  Kogemustes küpsenud dramaturg. Intervjuu Diana Leesaluga

  . . . .Leesalu teame eelkõige tema tegude kaudu – ta on kirjutanud raamatuid ja näidendeid, on lavastanud nii enda kui ka teiste tekste. Diana ei võtnud sõna, kui kevadel pärast Henrik Kalmeti. . . .

  –

  Keiu Virro