Otsingutulemused sõnale: Jaane Tomps
Tutvu värske lehega
Leiti 16 tulemust
-
CECILIA – SULL&FEIM (2025)
CECILIA debüütalbum „SULL&FEIM” püüab end asetada moodsa popi närvilisse keskmesse, kuid mitte kõige edukamalt. ★★☆☆☆ Debüütalbumi eesmärk tutvustada meile uut artisti jääb täitmata, tulemuseks on hoopis juba ammu popmuusikas ringelnud. . . . -
VÜNEX – Evolution of Patterns (Glitch Please, 2024)
VÜNEXi debüütalbumil teevad etteaste haldjalikud loitsud, tummisemad räpiread ja artisti signatuurpill flööt. ★★★☆☆ VÜNEX ja tema debüütalbum „Evolution of Patterns” on kosutav lisandus kohalike nüüdispopikangelannade kõrvale. Nagu ka pealkiri juba. . . . -
Avaleht
Müürileht Kunst Talvel Saaremaale? Ennekuulmatu! Veebruari alguses võtsin ette retke Kuressaarde. Ei, ma ei käinud spaas ligunemas – hoopis kunstireisil. Samal ajal kui enamik praamireisijaid kohvikus istub või puhkealal telefonis. . . . -
manna tahaks panna oma ajju väikse kaamera
. . . .siis Markus ja manna pole üksteisele veel jalgu jäänud,” kirjutas Jaane Tomps meie mainumbris. Kuidas see neil õnnestub? Ta ise arvab, et võti peitub selles, et mõlemad kuulavad ja proovivad. . . . -
Manna – 76tape (2024)
Hoolimata raskest sisust mõjub Manna uus album kõrvadele tervendavalt. ★★★★☆ Juba mitu aastat enne seda, kui meie kohalikku muusikateadvusse jõudsid superkooslused 5MIINUST ja Puuluup või boipepperoni ja An-Marlen, sai alguse. . . . -
Tame Impala – The Slow Rush (Fiction, 2020)
Perfektsionism on taak, mida mitmed kunstihinged läbi ajaloo on pidanud kandma, ning erand pole ka Tame Impala nime all tegutsev Kevin Parker. ★★★★★ „The Slow Rush” pidanuks ilmavalgust nägema juba. . . . -
Hatari: maailma lõpu visualiseerimine võib olla tervendav protsess
Antikapitalistliku etenduskunsti rühmitus Hatari on oma suhtlused meediaga pööranud tihti naljaks, kuid antud vestlus sisaldab trio asutajaliikme Matthías Haraldssoni kinnitusel null protsenti huumorit. Eurovisionil Islandit esindanud Hatari oli tänavuse lauluvõistluse. . . . -
Galerii: Stressivaba kulgemine Kalana Saundil
. . . .üksteisele ja on üldse ääretult meeldivad. Kasvõi see noormees, kes leidis antud artikli jaoks täis pildistatud filmirulli ja selle paar päeva pärast festivali Tartust Cargobusiga Tallinnasse toimetas. Fotod: Jaane Tomps. . . . -
Deerhunter – Why Hasn’t Everything Already Disappeared? (4AD, 2019)
18. jaanuar 2019 oli üks oodatuimaid uue muusika reedeid: teiste seas paiskasid värske albumi letti James Blake, Future, Toro y Moi, Steve Gunn ja Deerhunter. On raske öelda, miks kõik. . . . -
angelic milk – Divine Biker Love (PNKSLM, 2019)
Mõni aeg tagasi juhatas püha internet mind Peterburis pesitseva ansamblini angelic milk. Täiesti võõras kollektiiv, kuid nende visuaalne pool (pastelsed toonid, motikad ja lambad) andis lootust, et meeldiv võib olla. . . . -
Liima – 1982 (City Slang, 2017)
Filmimaailm viibib praegu Denis Villeneuve’i visuaalse meistriteose „Blade Runner 2049” lummuses, ent soome impromuusik Tatu Rönkkö ja taani nüüdis-indie bändi Efterklang liikmed paistavad olevat truud originaalile. Liima verivärske album kannab. . . . -
Communions – Blue (Fat Possum, 2017)
Kui John Hughesi kultusfilmist „The Breakfast Club” peaks kunagi uustöötlus valmima, võiks selle muusikalise poole eest vastutada taani poprokkarite punt Communions. Kaks ja pool aastat ootamist on end ära tasunud. . . .
